Kolmapäeval lükkasid võimuliit ja tema sabarakud tagasi EKRE eelnõu “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni”. Seda eelnõud tutvustas Evelin Poolamets.
Evelin Poolamets: “Kõnealuse eelnõuga tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga, kuni on kehtestatud infraheli mõõtmise metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtused.
Eestis ei ole täna kehtivaid normatiivakte, mis suudaksid adekvaatselt reguleerida tänapäevaste suurte ja võimsate tuulikute mõju. Tervise- ja keskkonnamõjude hindamine põhineb osaliselt eksperthinnangutel, osaliselt laenatud metoodikatest, kuid puudub riiklik ühtne teaduspõhine raamistik.
Meie õigusruum ei suuda hetkel sammu pidada tehnoloogia arenguga. Kui näiteks 2002. aastal kehtestati määrus infraheli piirväärtuste kohta, oli suurim maismaatuulik Eestis alla 1-megavatise võimsusega. Tänaseks on tuulikute kavandatud võimsused tõusnud üle 6,5 megavati ja rohkemgi. Need on teistsugused seadmed, nende labade läbimõõt võib olla kuni 200 meetrit, tipu kõrgus kuni 300 meetrit ja nendega kaasnevad impulsilised infrahelilained, mille levik võib ulatuda kümnete kilomeetrite kaugusele.
Eestis puuduvad piirväärtused väliskeskkonna infrahelile. Seega ei saa me täna öelda, kus lõpeb lubatud häiring ja kust algab terviserisk. Planeeringu- ja ehitusmenetlused siiski kahjuks jätkuvad. Tegelikult tuleks peatada kõik tuuleparkide planeeringute menetlused, kuni on olemas järgmised tingimused.
Esiteks, tänapäevane metoodika infraheli mõõtmiseks, mis on kohandatud kaasaegsete tuulikute tehniliste omadustega, kehtestatud helirõhutasemete piirnormid madalsageduslikule mürale ja infrahelile nii siseruumis kui väliskeskkonnas, riiklik mõõtevõimekus, laborid, spetsialistid, kes suudavad seda heli usaldusväärselt mõõta, sõltumatu juhend mõju hindajatele, mille alusel saaks hinnata müra, vibratsiooni, varjutamise ja infraheli mõju keskkonnale.
Praegust kaost ja tühimikku on riik ka ise tunnistanud. Selle kinnituseks on 2024. aasta juulis välja kuulutatud riigihange nr 280536 pealkirjaga “Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõju hindajatele”. Selle hanke eesmärgiks oli koostada juhend, mis siis baseerub võrdleval analüüsil välisriikide, nende seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa mere- ja maismaa tuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest ja juhenditest, praktikatest, keskendudes mõjudele, nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli.
Ja analüüsi tulemustele tuginedes peab riigihanke võitja välja pakkuma konkreetsed ettepanekud Eesti tuuleparkide senise keskkonnamõju hindamise (KMH) ja KSH praktika kvaliteedi parandamiseks, välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra, vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks. Ja lisaks koostada juhend, mille alusel hinnata just madalsagedusliku müra, infraheli ja vibratsiooni mõju.
See juhend valmis nüüd märtsikuus, kuid võib öelda, et see juhend on suhteliselt üldine. Aga see juhendi tellimine näitab, et ka riik ise kinnitab, et praegune süsteem ei ole piisav. Meil puuduvad vajalikud teadmised ja meetodid, aga samal ajal jätkub üle-eestiline tuuletööstuse arendamine.
Eestis ei ole täna ühtegi laborit ega ettevõtet, mis suudaks mõõta infraheli impulsse madalsagedusalal alla 20 hertsi baassagedusel piisava täpsusega. Terviseameti füüsikalabor suudab mõõta üksnes üks kolmandiku oktaavribade kaupa alates 20 hertsist, kuid see ei ole piisav, et tuvastada impulsiivset infraheli, mis on tänapäevaste tuulikute tüüpiline kõrvalprodukt.
Kui rääkida impulsiivsest infrahelist, siis saame rääkida ka sellest kuuldavast helist, mis tekib olukorras, kus tuuliku laba möödub tornist. Ja see, kuidas seda müra hinnata ja mõõta, on probleemne, kuna ei ole välja suudetud töötada metoodikat, kuidas seda modelleerida. Ja seda seetõttu ei arvestata ka müra modelleerimisel. See tähendab, et me tegelikult ei tea, milline selline impulsiivne müra mõju on ja me ei saa seda reguleerida.
Ja kuidas see kõik mõjutab inimest? Me teame, et infraheli ja madalsageduslik müra võivad põhjustada unehäireid, ärevust, vererõhu kõikumist, keskendumisvõime langust, peavalusid, pearinglust, südame rütmihäireid, kroonilist väsimust ja isegi muutusi aju- ja sisekõrvakeskustes. See ei ole teoreetiline oht. Saarde vallas Sopi-Tootsi tuulepargi ümbruses on vähemalt neli peret pidanud kodust lahkuma, kuna elukeskkond muutus pärast tuulikute käivitamist talumatuks. Kohalikud omavalitsused ja riiklikud institutsioonid ei ole saanud neid aidata, sest puudub seaduslik mehhanism, puuduvad mõõtmised, puuduvad vastutajad.
Ja seejuures ei arvesta ka praegune olukord tuuleparkide kogumõju. Planeeringute menetluses hinnatakse iga tuuleparki eraldi, kuid koosmõju ehk kumulatiivne müra mitme lähestikku asuva tuulepargi korral võib olla palju suurem. Ja see võib ületada öist …väärtust. Ja Eestis ei ole seaduses määratud ka minimaalset kaugust tuuliku ja elamu vahel. Üldplaneeringutes on soovituslikud kaugused 1000 meetrit elamutest, 2000 meetrit tiheasustusaladest. Samas võrdlusena, sellessamas juhendis on toodud, et Saksamaal ja Taanis on kasutusel kaugused 1500–3000 meetrit sõltuvalt tuuliku võimsusest. Samal ajal plaanitakse Eestis tuulikuid rajada alla 1 kilomeetri kaugusele elamutest, ilma et me teaksime sealjuures, milline on selle mõju tervisele. Seetõttu ei saa niimoodi jätkata.
Head kolleegid, me ei saa ja oodata, kuni kümned pered üle Eesti peavad kodudest lahkuma, kuni inimesed jäävad haigeks või kui lapsed ei saa rahulikult magada, õppida või kasvada. Me ei tohi lubada, et Eesti inimene muutub oma kodus planeerimisvigade pagulaseks ja tuuletööstuse arendustega ei tohi enne edasi minna, kui on olemas kehtivad infraheli ja madalsagedusmüra piirnormid, on ajakohastatud riiklikult kinnitatud mõõtemetoodika, on loodud võimekus mõõta infraheli õigesti ja erapooletult, on olemas sõltumatu juhend mõju hindajatele, mis tagab kvaliteetse ja ühtse hindamise praktika. Hoidkem oma inimeste tervist!”