Märtsi viimase pühapäeva pärastlõunal keetsin aprilli esimeseks nädalaks suppi, sest õnneks avastasin (Elektrihind ee.), et esmaspäeval (31. märts) algab päev elektri 94,31-sendise hinnaga kWh eest, s.o. üks euro kWh. Miks ERR kuulutas hinnaks 60-70 senti, on teadmata. Aga supi keetmise ajal on hea ka mõelda…
* Minusugune pensionärist vanamees, kel jaanuarist vähenes pension, võib ise ka tunnise vahemiku leida, mil elektrihind soodsam. Aga kui pere suur või on tootmisettevõte? Kõrge elektrihind teebki toidu kalliks. Jahu jahvatamine, taina segamine, küpsetamisest rääkimata – kõik käib elektri abil. Ja nii jõuab letile stritsel hinnaga üle 8 (!) euro. Märtsi lõpus avastasin selle poes… Jäigi ostmata!
* 4. märtsil (päev enne palgapäeva!) läksin toidupoodi ja leidsin, et peaaegu kõigi sobivate toiduainete hinnad on tõusnud. Et väikelinnas on kaubanduskette mitu, sain oma toiduained kätte. Aga järgnevatel päevadel? Või miks räägitakse silmakirjalikult elektriautodest, millele laadimisvõimalustegi loomine on kallis?
* Kogu see möll elektri hinna ümber algas siis, kui ühekülgselt (primitiivne induktiivne mõtlemine) kuulutati maailmas, et meie kliima soojeneb tänu CO2 paiskumisele atmosfääri. Euroopa Liidus võeti (koos meie poliitikutega!) vastu otsused nn fossiilsete ja/või taastumatute kütuste kasutamise lõpetamise kohta lähiaastatel – olgu põlevkivijaamad, isegi puit (ja ahjude kütmine kodudes), turvas, koduloomade heited ja maahariminegi (kõik roheline seob ju CO2-te)…
* Teame, et tööstuslik (!) Euroopa Liit „toodab“ alla 10% (!) maailma CO2-st, aga pisike Eesti – mulle meeldib see võrdlus – nagu hiirepoeg kuseks ookeani. Millised hiigeltulekahjud on suviti Siberis, Austraalias, Lõuna-Ameerikas jne. Seoses ka sõdadega toimub tohutu CO2 „tootmine“… Trump teatas hiljuti, et nemad enam ei toeta rohepööret; seega tegeleme siin Eestis (ELs) vaid oma väikerahva hävitamisega. See on sügavalt ebaõiglane…
* Samas on probleem palju keerulisem (kui võtta appi inimese deduktiivne mõtlemine) ja vaadelda probleemi mitmetahuliselt keeruliste seoste kaudu (ka universumis). Selleks soovitan lugejal lüüa arvutisse „Külm tõde“. Seal on 2024 valminud briti dokumentaalfilm (heade eestikeelsete subtiitritega), kus maailma erinevate erialade teadlased, vaatlevad kliima soojenemise probleemi Maal ca 500 miljoni aasta lõikes – kogu aeg on olnud kõikumine. 80-minutilisest filmist pruugib vaadata ära 60 minutit ja siis testida ka oma mõtlemisvõimet. Kuid selleks tuleb filmi vaadata (ja kaasa mõelda) kindlasti mitu korda… Oleme ilukõnede kütkes.
* Inimeste mõtlemisvõime on ju viimastel aastakümnete allakäiguteel. See on eriti seotud kooli allakäiguga kogu maailmas, millest olen kirjutanud üle 20 raamatu, aga mille teaduspõhist sisu enam ei mõisteta. Kui kuulata kasvõi meie tipp-poliitikuid, siis jääb mulje, et nad ilmselt oskavad veel raha jagada, kuid ei mõista (oma kogemuste puudumise tõttu), et raha tuleb ühiskonda läbi raske vaimse ja/või füüsilise töö. Ning väikerahvas ei peaks võtma eeskujuks suurrahvaste elulaadi. Lõpetasin hiljuti ühe ameerika ajakirjaniku raamatu „Kodanik Kekkonen“ (Varrak, 2025) lugemise. Kujukalt tuli välja, et suurriigi inimene ei mõista väikerahva probleeme ja käitumist teise suurriigi kõrval. Kekkonen mõtles ju eelkõige soome rahvale nagu Päts oma ajal eesti rahvale…
* Raha ongi kaudselt hakanud mõjutama maailmas toimuvaid protsesse. Selleks lugegem kasvõi aasta tagasi ilmunud käsitlust Elon Muski elust. Nüüd nõustab ta lausa Trumpi. Eestissegi on jõudnud välismaised erafondid, mis just raha toel märkamatult mõjutavad meie vaeste inimeste mõttemaailma, hoiakuid-tegusid… Ka nn Euroopa rahad on pannud meid argielus võltsilt mõtlema-käituma.
* Raha on lihtne jagada, kui seda on… Miljardid lahingutehnikale, mis kiiresti vananeb (vanaraud!). Ja 5% riigikaitsele ei muuda meie väiksuse juures midagi, aga meie rahvas kaob… Viimaste valimiste ajal elas välismaal üle 90 tuhande EV kodaniku, kuid valimistel osales vaid 7% nendest (kel veel Eesti kallis). Meie „kallist“ Eestist lahkuvad vähesedki noored, sest tulevik on ebakindel… Aga poliitikud tahavad hakata hoopis tööjõudu mujalt sisse vedama. Milleks?
* Rail Balticu ehitame laenudega valmis, aga kasu see ei too – hakkame peale maksma. Laenud sõjatehnikale tuleb ka kinni maksta. Õnneks peatati ülikallis tuulikute merre kavandamine. Kallitest merekaablitestki on vähe kasu – pidevalt rivist väljas. Just teatati, et kolmas kavandatav kaabel Soome läheb maksma üle miljardi(!). Või tuumajaam – peame ju selleks kõik sisse ostma – projektid, materjalid, ehitajad, teenused, tooraine jne. – saame elektri, kuid raha läheb välja ja rahvas ei suuda toodetud elektrit osta… Soome tegeleb tuumajaamadega pool sajandit, aga ikka on jamasid – väikeriik… Meil ei tohi jõele tammigi ehitada!
Kokkuvõtvalt – lõpetagem see rohehullus ja sõjahüsteeria! – nii hukutame vaid oma väikese rahva. Kellega-milleks me pärast seda Eesti iseseisvust kaitseme? Hakkame elama normaalselt (eputamata), mõistagi looduslähedaselt-säästvalt!
Peep Leppik,
vana maakooli õpetaja, PhD
