Teisipäeva tegi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta iga-aastase ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest, mille järel iseloomustas tegelikku olukorda EKRE saadik Anti Poolamets.
Anti Poolamets: “Mulle meenutas, lugupeetud kolleegid, ministri kõne tehisaru ilmetut, tehislikku ja kahjuks eksitavat teksti.
Mida me võime rääkida 2035. aasta suure strateegia kohta? Üks asi on see, mis ta peaks olema, aga teine asi on see, mis on tegelikkus. Ja Eestis eristub tegelikkus kohati juba sama palju kirja pandud materjalidest, kui see oli nõukogude korra ajal ja režiimi ajal.
Kolm aastat majanduslangust – tehtud. Ajaloo madalaim sündimus – tehtud. Uustotalitarismi edendamine rohepöörde sildi all – tehtud. Juhuelekter – tehtud. Lähiajaloo kõige massilisemad maksutõusud – tehtud. Suveräänsuse vähendamine – tehtud. Plaanimajanduse edendamine – tehtud. 1,6%-lise toetuse toetusega erakonna valitsusse jätmine, viie ministrikoha andmine – tehtud. Demokraatia!? Tehnilisest progressist rääkimine tähendab tänapäeval tegelikult mitte AI-d, vaid tuhande Tallinna Teletorni kõrguse monstrumi püstitamist looduskaunitesse kohtadesse. Rohepööre – tehtud. Välispoliitika, teiste riikide siseasjadesse sekkumine, võtmeliitlase räige sõimamine – tehtud.
Härra Randpere, teie rääkisite ju sellest, et mingid inimesed tahtsid elektrit välja lülitada. Vot teie lülitate elektri välja, teie teete juhuelektrit, teie lammutate energiasüsteemi. Peaaegu tehtud. Põlevkivitööstusele on vaja veel mõni hoop anda.
Tegelikult jah, selles strateegias ei olnud ju sellest juttu. See ongi tegelikkuse ja dokumentide karjuv vastuolu. No nii nagu me räägime, et Reformierakond on liberaalne partei – karjuv vastuolu. Tegelikult on see vasakäärmuslike ideede vabrik. Küll te kunagi minu juttu kinnitate, sest tuul puhub, muutub ka Reformierakond.
Minister rääkis, et me peame usaldama tehisaru. Aga mina küsin, kuidas Eesti inimesed usaldaksid valitsust ja õigussüsteemi. Ma ei kuulnud digiministrilt ühegi sõnaga, kuidas radikaalselt parandada igast otsast lekkivat digiriiki, kui alles 2024. aastal tehti kindlaks, et Apotheka süsteemist kadus 400 000 e-posti, 60 000 koduaadressi, 30 000 telefoninumbrit, meditsiiniandmed, ülidelikaatsed meditsiiniandmed ostude kohta.
Aga minister teeb õhinapõhist riiki, ta ei rääkinud isegi valitsuse liikmetega, kui ta tahtis eesti keele korpuse lihtsalt ära kinkida, ilma kellegagi rääkimata.
Ja vanglasaarte ehitamine, kas see pole õhinapõhise riigi tunnus? Sel ajal, kui inimestel ei ole raha kohtus käimiseks ja oma õiguste kaitsmiseks, nad jäävad hätta, sellepärast et te olete nad vaesemaks teinud. Aga ei, vanglasaari tuleb ehitada.
Rootsist islamiterroriste, Hollandist islamiterroriste ja panema nad ilusasse Tartusse. Kas ma pean tõesti uskuma, et nad ei lähe linna peale, kui sarimõrvareid lastakse praegu lahti? Nad olevat eluaegse ära istunud. Kas see siis tähendaski eluaegset?
Justiitssüsteem, selle sümboliks on 9-eurose juukselõikuse menetlemine seitse-kaheksa aastat, 500 000 uputada selle peale. Naiste õiguste kaitse, Pihlakodu juhtumi näitel on prokuratuur päris karikatuurne oma võimekuses.
Kuhu me siis naiste õiguste kaitsmisega jõudnud oleme? Prokurör Arika Lepp ütles Ekspressile, et vägistamine ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju. Vaat nii.
Tsiteerin vandeadvokaat Paul Kerest. Need näited illustreerivad laiemat probleemi, vajadust inimlikuma, empaatilisemat ja seaduste tegelikku eesmärki järgiva õiguse tõlgendamise järele. Pihlakodu juhtumist vaatab meile vastu empaatiavõimetu ja ennastõigustav suva.
Ja minister põhjendab vanglakohtadega äritsemist, et see tõstab meie julgeoleku taset NATO riikidega suheldes. Vabandage, aga seda ei suudaks Orwell ka välja mõelda, et terrorismikurjategijate siia toomine … See ei ole mingi sulnis eine murul. See on selge julgeolekuoht Eestile, millele te tegelete.
Eestist ei pea saama mingisugune moslemiterroristide ja kurjategijate vanglasaar, mingi Euroopa Guantánamo. Millega te peaksite tegelema, on inimeste parem ligipääs õigussüsteemile. Tõepoolest, te peaksite kaitsma paremini meie andmeid.
Aga tuletame siis korraks veel meelde, kui õiglane ja erapooletu on meie riik, õigussüsteem ja prokuratuur. Kui oli vaja valitsus maha joosta, mida tehti Marti Kuusikuga? Üks päev sai ta minister olla. Prokuratuuri töötaja kaebuse peale korraldati riikliku tähtsusega operatsioon, milles osales PPA peadirektor Elmar Vaheri kindla käega juhitud suuroperatsioonis, kus osales vähemalt 50 politseinikku, kes Marti Kuusiku lapsepõlvesõpradelt ülestunnistusi jahtisid. Aga ei olnud probleemi naiste kaitsmise sildi all valitsuse mahajooksmiseks ruineerida inimese maine, ruineerida teda rahaliselt, ruineerida teda tervislikult.
Aga siis on meil Johanna-Maria Lehtme, mille kohta minister ütleb: “Ei, me ei saa sekkuda kuidagi.” ja järgmises lauses ütleb: “Meie eesmärk on pisikuritegude menetlemine.” Järgmises lauses. AI ei annaks nii rumalaid vastuseid. AI-l on teatud algoritmid, loogika. Teil ei ole seda. Siiamaani on Lehtme jooksus ja häbiplekk Eesti õigussüsteemile. Ja see on tahtlik venitamine, see on tahtlik õigustundele sülitamine. Sellepärast ongi teie toetus 1,6%. Sest inimesed ei usalda teid enam ka seetõttu, et selliseid asju ei menetleta, ka seetõttu, et minister Tsahkna on alati Lehtmet kaitsnud. Sellepärast ongi nii. Nii kergelt hajub maine ja väärikus.”