Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles kolmapäeval avaldatud riigi majandusprognoosi kommenteerides, et majanduse toimimise tavaloogikaga see hästi kokku ei lähe.
Rahandusministeeriumi majandusprognoos prognoosib selleks aasta majanduskasvuks 1,7 protsenti, riskistsenaariumi puhul nähakse kasvuks 1,3 protsenti. Riskistsenaariumi põhiteljeks on võimalik kaubandussõda, mis mõju jõuab läbi Eesti kaubanduspartnerite ringiga ka Eesti majandusse.
Hinnatõusuks prognoosib rahandusministeerium sellel aastal 5,2 protsenti ning palgakasvuks 4,9 protseni. “Nii nagu ka varasemate prognooside puhu jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik olukord, et kui tööturg on suhteliselt heas seisus, siis miks prognoositav palgakasv on nii tagasihoidlik,” küsis Eamets.
Tema sõnul sai näha elmise aasta näitel oluliselt madalama inflatsiooni tingimustes, et palgad kasvasid kaheksa protsenti.
“Nüüd prognoosime 2025. aastaks võrreldes eelmise aastaga palju kõrgemat hinnakasvu ning suhteliselt tagasihoidlikku palgakasvu. Sellise lähenemisega me tegelikult ignoreerime võimalikku hinnad-palgad spiraali teket ehk pikaajalist võimalikku hinnatõusu. Tuleb tunnustada ministeeriumi järjekindluse eest, paraku majanduse toimimise tavaloogikaga selline prognoos hästi kokku ei lähe. Oleks olnud väga huvitav aru saada, milline oleks olnud selle aasta hinnatõus ilma maksutõusudeta. Paraku sellest esitlusel ei räägitud,” kommenteeris Eamets.
Ta tõi esile rahandusminister Jürgen Ligi sõnad, et 2025. aasta majanduskasv on madalam kui olnuks ilma maksutõusudeta. “Samas lisas ta kohe, et maksutõusud ei puutu teemasse. Jälle päris huvitav avaldus. Enne seda kuulsime lühiloengut teemal, et kui maksud tõusevad, siis läbi kasvanud riigi kulude nad pigem suurendavad SKP-d. Ehk siis vana lugu sellel teemal, et maksutõusud stimuleerivad majandust,” rääkis Eamets.
Tema sõnul läks edasi päris segaseks. “Mingil ajal maksud stimuleerivad majandust, mingil ajal ei stimuleeri. Sellel aastal ei stimuleeri, sest valitsuse fiskaalstiimulid vähenevad, need olid rahandusministri sõnad. Kui me võtame raha täiendava tulumaksuna inimestelt ära, siis selle tulemusena tarbimine väheneb. Tarbimine on kõige suurem SKP komponent, umbes 50 protsent,” arutles Eamets.
Tema sõnul on see oluliselt suurem kui riigi kulutuste osakaal SKP-st. “Sellel aastal võimendab maksude negatiivset mõju ka see, et osa valitsuse kuludest läheb riigist välja kaitsevõime tugevdamise tõttu. Paraku peame vajaliku moona ja relvad sisse ostma, me ise neid ei tooda. Ma arvan, et üks väike lugemine majanduse ringkäigu mudeli kohta kuluks rahandusministril hädasti ära, siis saab ka natuke selgemaks kas ja kuidas maksutõusud majandust stimuleerivad või pidurdavad,” lisas Eamets. (Toimetuse rõhutus)