Kolmapäeval esitas EKRE fraktsioon arupärimise selle kohta, et miks on Eestis jälgimisühiskond, kusjuures ministrid väidavad, et ei tea sellest midagi.
Arupärimise esitas fraktsiooni esimees Martin Helme: “Mõne nädala eest pidasime erakonna kongressi, kus ma ütlesin oma kõnes, et kõikenägev kuri silm tuleb välja torgata. See totaalne jälgimisühiskond, mis Eestis on, on ammu üle piiri läinud ja see tuleb tagasi pöörata.
Täiesti oodatavalt tuleb meile siis elust enesest teateid sellest kõikenägevast kurjast silmast. Põhja prefektuur tunnistab meile, et politsei, PPA käsutuses on 250 numbrituvastuskaamerat, millest töökorras on 228 ja need teevad enam kui 20 miljonit pilti ühes kuus, jälgides siis täiesti seaduskuulekate autode liiklemist Eestis, üle terve riigi, kõikides maakondades.
Ja mis on oluline? Sellist politsei käsutuses olevat kaamerate võrgustikku, mis registreerib auto lahkumise näiteks Tallinnast ja jõudmise näiteks Tartusse või ka mõnda teise riiki, pole Riigikogus või laiemalt ühiskondlikul tasandil Eestis kunagi arutatud ega ka üheski seaduses lubatud. Rääkimata sellest, et Riigikogu oleks langetanud sellise otsuse, mis lubaks väga tõsiselt eraelu puutumatuse põhiõigust riivavad süsteemid rajada. Meil puudub seega üldse igasugune regulatsioon, millega oleks kehtestatud taolise süsteemi opereerimise andmete kogumine, andmete kasutamine või selle piirangud.
Nüüd peaminister, siseminister ja justiitsminister, kõik ütlevad, et nemad ei tea asjast mitte midagi ja nemad ei ole seda kunagi heaks kiitnud ja neile see ei meeldi. Nüüd meile jääb mulje, kaks varianti on: kas poliitikud, valitsuspoliitikud valetavad, mis ei oleks ju kuidagi üllatav Eestis, või valitsuspoliitikud tõepoolest ei tea, mida jõustruktuurid meil teevad, ja need toimetavad omasoodu, ilma poliitilise juhtimiseta, mis ei oleks ka meil Eestis üllatav. Igatahes on meil selle kohta peaministrile terve hulk küsimusi arupärimise vormis.”
ARUPÄRIMINE 23. aprill 2025
Numbrituvastusega kaamerate võrgustiku ja sellega seonduva andmebaasi kohta
Politsei- ja piirivalveamet kasutab üle-eestilist enam kui 200 numbrituvastuskaamerast koosnevat võrgustikku, kus iga kuu tehakse sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti, kirjutas täna avaldatud artiklis väljaanne Eesti Ekspress.[1]
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul on kokku politsei käsutuses 250 numbrituvastuskaamerat, millest praegu töötab 228. Kaamerad on paigutatud kõigisse maakondadesse, ent kõige rohkem kaameraid on Harju-, Tartu- ja Viljandimaal ning reeglina asuvad need oluliste ristmike või asulate sissesõitude juures.
Samas pole sellist politsei käsutuses olevat kaamerate võrgustikku, mis registreerib näiteks auto lahkumise Tallinnast ja jõudmise Tartusse või mujale, Ŕiigikogu ja laiemal ühiskondlikul tasandil Eestis kunagi arutatud ning üheski seaduses seda ei mainita. Rääkimata sellest, et Riigikogu oleks langetanud otsuse sellise, ilmselgelt tõsiselt eraelu puutumatuse põhiõigust riivava süsteemi rajamiseks. Seetõttu puudub ka regulatsioon, millega oleks kehtestatud kõnealuse süsteemi opereerimise ja selle kaudu kogutud andmete kasutamise piirangud.
Kuigi Teie, hr peaminister, väljendasite mõne aasta eest seisukohta, et niisugust kaamerate võrgustikku, millega kogutakse andmeid ka autode kohta, mille kasutamisel pole pandud toime õigusrikkumisi, ei tohiks Eestisse rajada, olete samas peaministrina teadlik, et just selline võrgustik on salaja rajatud.
Nüüd aga väidate Eesti Ekspressi andmeil, et “selle tehnilise süsteemiga mina kursis ei ole.“ Samas vaimus ütleb endine siseminister Lauri Läänemets, et “ausalt öeldes ei teadnud, et selline süsteem on olemas” ning justiitsminister Liisa-Ly Pakosta lisab, et “olen tegelikult päriselt üllatunud.”
Kokkuvõttes jääb mulje, et poliitikud kas valetavad, nagu nad ei teaks kõnealuse süsteemi rajamisest midagi, või siis talitavad Eesti Vabariigis jõustruktuurid omasoodu, ilma poliitilise juhtimiseta. Mõlemal juhul on olukord vastuvõetamatu.
Eelnevaga seoses on meil Teile järgmised küsimused:
1. Palun kirjeldage täpsemalt kõnealust süsteemi. Mitmest kaamerast see praegu moodustub? Millist infot ja kelle kohta selle süsteemi kohta kogutakse? Kuhu see informatsioon talletatakse? Kes vastavale infole ligi pääsevad? Milleks on lubatud infot kasutada? Kuidas on tagatud, et infot ei kasutataks muudel eesmärkidel? Kui kaua infot säilitatakse? Jne.
2. Kas olete peaministrina olnud kõnealuse süsteemi rajamisest teadlik? Kui jah, siis miks olete arvanud selle vastuvõetavaks, olgugi et küsimust ei ole ei Riigikogus ega ühiskonnas laiemalt arutatud? Kui ei, siis kuidas on võimalik niisuguste süsteemide rajamine ilma peaministri, siseministri ja justiitsministri teadmiseta?
3. Kelle otsusel ja korraldusel on kõnealune süsteem rajatud?
4. Millised on plaanid kõnealuse süsteemi laiendamiseks?
Kas avalikkuse teadmata on rajatud teisigi süsteeme, millega kogutakse kodanike kohta massiliselt infot? Palun andke ülevaade kõigist sellistest süsteemidest.
[1] Vt https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120372021/andmebaas-millest-ei-teadnud-ka-peaminister-kaamerad-salvestavad-iga-kuu-20-miljonit-autonumbrit