Demokraatlikul ühiskonnal ei ole vaja tsensuuri ega sõnavabaduse piiramist mingis vormis, ei kommunistliku faktikontrollina, väärinfo vastase võitlusena ega kuidagi teisiti. Poliitiliste vastaste vaigistamine on türannide leib ja hirmuvalitsejate viimane õlekõrs. Euroopa Komisjoni korruptandid ja satraabid oma jonni ei jäta.
Eurobürokraatidest eidekesed teevad meeletuid pingutusi, et sundida vaikima USA-põhiseid sotsiaalmeediaettevõtted, kes on võtnud oma lipukirjaks sõnavabaduse ja liitunud Trumpi administratsiooni inimõigusi ja sõnavabadust hindava poliitikaga. Meta ja X seisavad lahingu lävel.
Brüssel hoiatab, et ei lase globaalsetel tehnoloogiafirmadel ignoreerida nn sisu modereerimise reegleid, mis on sätestatud EL-i kurikuulsas tsensuurimeetmes, digitaalteenuste seaduses (DSA) – olenemata sellest, kus need asuvad või kes neid juhib.
“Meie kaasseadusandjate poolt hääletatud reegleid tuleb täita,” ütles von der Leyen ajakirjale Politico esmaspäeval, 22. aprillil. “Sellepärast oleme algatanud juhtumid TikToki, X-i, Apple’i, Meta ja teiste vastu,” jätkas ta, väites seejärel, et poliitiline kallutatus pole DSA jõustamisel Brüsselis mingit rolli mänginud. Loomulikult on see valeväide.
Tõsi, siiamaani on EL määranud vaid “tagasihoidlikke” trahve mõne miljoni euro ulatuses, ja seda peamiselt digitaalturgude seaduse (DMA) mitte täitmise eest, mitte palju kahjulikuma DSA rikkumise eest.
Elon Muski X-i juhtum on aga erinev, mis muudab naeruväärseks kogu “poliitilise kallutatuse puudumise” argumendi. Kuu alguses saime teada, et Brüssel valmistub määrama ettevõttele täiesti pretsedenditu 1 miljardi euro suuruse trahvi 2023. aastal alanud uurimise tõttu, mis puudutab X-i väidetavaid DSA rikkumisi. Uurimine algas kohe pärast seda, kui Musk ostis veebilehe ja muutis selle online-sõnavabaduse nurgakiviks.
Konkreetselt käsitleb juhtum X-i keeldumist kontrollimast ja tsenseerimast “ebaseaduslikku” sisu – kõike, mida Brüssel peab “kahjulikuks” või “väärinfoks”. Ühesõnaga, Ameerika ettevõtteid, kes on aktiivselt töötanud sõnavabaduse taastamise ja kaitsmise nimel, sunnitakse nüüd Brüsseli jõuvõtetega taas lubama EL-i faktikontrollijatel (samadel organisatsioonidel, kelle Zuckerberg vallandas) jätkata oma senist tsensuuritööd DSA raames.
Veelgi enam, väidetav väärinfo, mis levib X-is ja Metas, nimetati üheks peamiseks põhjuseks, miks EL töötab välja nn “Demokraatia Kilpi”, täiendavat tööriistakomplekti online-sisu jälgimiseks ja olemasolevate DSA reeglite jõustamiseks.
EL-i üha agressiivsem suhtumine sõnavabadusele orienteeritud platvormidesse (ja USA ettevõtetesse üldiselt) ei jäänud Trumpi administratsiooni tähelepanuta. Veebruaris kritiseeris asepresident JD Vance EL-i nõudmist poliitilise tsensuuri järele, samas kui USA tehnoloogiahiidude “ebaõiglane” kottimine on keskne konfliktikoht Washingtoni ja Brüsseli vahelises eskaleeruvas kaubandussõjas. Siin on kihlvedude sõlmimise koht, neli pilsnerit ühe vastu, et EL kaotab sõja haledalt.
Arvestades kõike, mis on juhtunud pärast Trumpi ametisse astumist, on von der Leyeni väide, et DSA jõustamine ei ole poliitiline, lihtsalt naeruväärne. Tuleb liituda kommentaatoritega, kelle arvates peaks eideke järgmine kord iseennast faktikontrollima ja mõõdukalt suukorvistama.
Allikas Politico
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 23.04.2025