Kolmapäeval oli Riigikogu menetluses üks koputamiseelnõu ehk täpsemalt “Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu, mida EKRE saadik Mart Helme nimetas stalinistlikuks.
Mart Helme: “Lugupeetud kolleegid! Tegemist on ausalt öeldes stalinistliku lehaga eelnõuga. See lehkab stalinismi järele, see lehkab koputamise järele, see lehkab selle järele, et noorem põlvkond ei tea, ei mäleta. Aga mina tean ja mäletan, kuidas töökollektiivides arutati selle üle, kes meie koputaja on; kes meil on see, kes kannab ette, millest siin räägitakse ja kes mida arvab. See oli väga ebameeldiv õhkkond, see ei olnud meeldiv. Aga see oli ja see oli kõikides töökollektiivides. Ja nüüd soovitakse sedasama tagasi.
Ja mida tuuakse põhjenduseks? Põhjenduseks tuuakse sanktsioonidest kõrvalehiilimise või sanktsioonidest rikkumise teavitamine. Just nagu jälle õilis eesmärk – mõtle, kurjategijaid, kes veristavad kedagi kusagil, neid tuleb ju kuidagimoodi piirata, karistada ja nende puhul tuleb ju keelt kanda, kes kuidagi soodsalt või hea pilguga vaatavad selle peale või kaasa aitavad, et sanktsioonidest oleks võimalik mööda hiilida. Kulla sõbrad! Paneks kõigepealt Kaja Kallase ja tema perekonna kinni sanktsioonidest möödahiilimise eest ja siis hakkaks rääkima alles sellest, et seame sisse koputajate võrgustiku. Ise ka aru saate või? Ei, te ei saa aru. Te lihtsalt keeldute aru saamast.
Ja kuna see on sellise stalinistliku lehaga, ja kõigele lisaks, mitte ükski sõda ei kesta igavesti, mitte ükski sanktsioonide pakett ei ole igavene. Seda enam on see kohatu, eriti olukorras, kus me ei tea, kui kaua see sõda seal Ukrainas kestab, millega ta täpselt lõpeb, kas ameeriklased otsustavad ühepoolsed sanktsioonid lõpetada ja panevad sellega teised siis sundseisukorda. Mitte midagi ei tea, aga muudkui tormame jälle mingit direktiivi täitma ja räägime sellest, kuidas, kui meie seda ei tee, siis me saame karistada. No mis te nalja teete? Ma istusin kooli ajal tihtipeale nurgas ja sain karistada. Mind üldse ei loksuta. Kasvasin hoopiski kõvemaks meheks, kui ei oleks siis olnud, kui ei oleks lasknud ennast karistada.
Nii et, sõbrad, ma saan aru, meil siin ei ole ju iseseisvat riiki enam. Meie riik on ju europrovintsikene ja truualamlikult loeb nagu koer peremehe silmades tema soove. Aga meil on veel mõningaid, kes ei ole leppinud sellega, et Eesti on nukuvabariik, mis peremehe silmist soove loeb koera moodi, ja seetõttu me teeme ettepaneku selle seaduse teine lugemine katkestada.”