Tänasel päeval paiskab meedia igasse kodusse suurel hulgal maailmamuresid, õhutades sellega hirmu, kuid esikohale jäävad siiski Reformierakonna valitsuste poolt ühiskonnale peale surutud majandusmured.
Kuigi Euroopat ja maailma raputavad jätkuvalt julgeolekukriisid ja majanduspoliitilised pinged, teevad Eesti inimestele kõige rohkem muret hoopis igapäevased toimetulekuküsimused, selgub Citadele panga uuringust.
Eestis on suurenevad toidu- ja igapäevakulud peamine ärevuse allikas – seda tõi välja koguni 66 protsenti vastanutest. Ka Lätis ja Leedus on see peamiseks ärevuse põhjustajaks, kuid mitte nii suurel määral kui Eestis.
„Eestlastele on isiklik majanduslik turvatunne äärmiselt oluline ning selge on ka see, et inflatsioon ja hinnatõus on jätnud oma jälje. Igapäevakulude kiire kasv mõjutab inimest otseselt ja igapäevaselt – seda kulude tõusu ei saa edasi lükata ega ignoreerida,“ kommenteeris Citadele Balti panganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Suurenevate toidu- ja igapäevakulude pärast muretsevad rohkem naised kui mehed, naistest 78 protsenti ja meestest 60 protsenti. Lätis muretseb igapäevakulude pärast 49 protsenti ja Leedus 45 protsenti elanikest.
Lisaks kodusele hinnatõusule on inimeste rahutust suurendanud ka rahvusvahelised pinged, eeskätt sõda Ukrainas, mille mõju on eriti teravalt tuntav Balti riikides. 45 protsenti Eesti inimestest märkisid geopoliitilise olukorra pingestumist üheks oma suurimaks murekohaks. Leedus tõi selle esile koguni 56 protsenti vastanutest.
„Julgeolekumured ja globaalsed kaubandussõjad on loonud olukorra, kus stabiilne majanduslik planeerimine on muutunud vägagi raskeks. Need riskid imbuvad tasapisi ka tarbijate teadvusse – aga esmane hirm on siiski seotud sellega, kas pere toidulaud on ka järgmisel kuul kaetud,“ lisas Rebane.
Isiklikud või perega seotud finantsküsimused olid mureallikaks 26 protsendile Eesti vastanutest. Lätis ja Leedus, kus üldine majanduslik olukord on olnud veidi stabiilsem või toetusvõrgustikud erinevad, jäi see näitaja 15 protsendi juurde. Terviseprobleeme tõi Eestis välja üheksa protsenti vastanutest, samas kui Lätis ja Leedus kerkis tervisemure esile märgatavalt sagedamini – vastavalt 24 ja 26 protsenti.
Ülejäänud teemad, nagu töökoha ebakindlus, või kliimamuutused, jäid selgelt tagaplaanile. Neid mainis vaid vastavalt kaheksa ja neli protsenti vastanutest.
Edward Rebane lisas, et on üpriski tavaline, et igasuguste kriiside taustal kipuvad esmavajadused ja isiklik heaolu automaatselt fookusesse tõusma. Inimesed muretsevad eelkõige selle pärast, kuidas tulla toime praegu, mitte niivõrd tuleviku võimalike riskide pärast.