Välisminister Margus Tsahkna ja kogu viimased kolm aastat võimul olnud poliitseltskond on alati olnud president Trumpi suhtes vaenulikud ja on seda siiani, ometigi üritavad nad näidata, nagu sujuks koostöö Ameerika uute administratsiooniga tõrgeteta. Samas on teada, et Tsahknal oli tegu USA välisministri Marco Rubio jutule pääsemisega, Trump ei pea vähimatki lugu “kõrgest euroametnikust” Kaja Kallasest ning vasakliberaalsel Eestil ja konservatiivsel USA-l pole enam eriti palju ühiseid väärtusi.
BNS vahendab: “Välisminister Margus Tsahkna sõnul on HIMARS mitmikraketiheitjate saabumine Eestisse märgiline sündmus, mis näitlikustab Eesti ja USA lähedast koostööd kaitsevaldkonnas ja tugevdab meie sõjalist võimekust.
Tsahkna lisas, et Ameerika Ühendriikide ettevõtte Lockheed Martini tehases valmistatud HIMARS-i mitmikraketiheitjate soetamine ja Eestisse jõudmine on näide Eesti ja USA tugevast liitlassuhtest ja väga praktilisest koostööst.
„Läbi aastate on USA julgeolekuabi võimaldanud Eestil kiirendatud korras oma kaitsevõimet tugevdada ja ka HIMARS-ite soetamine sai teoks USA julgeolekuabi toel,“ sõnas Tsahkna. „Eesti ja USA kui NATO liitlaste tihe koostöö kaitsevaldkonnas kindlustab kokkuvõttes julgeolekut mõlemal pool Atlandi ookeani.“”
HIMARS-ite tarnimine Eestile on juba ammune algatus, see ei ole sündinud Trumpi mõnekuise valitsemise ajal. Need on nüüd kohal, aga sellest ei saa järeldada, et Eesti-USA suhted oleks nüüd head. Vastupidi, on oht, et need on Washingtoni poolelt endiselt tõrjuvad, sest vasakliberaalse võimuga Eesti pole näidanud mitte ühegi sammuga, et ta oleks USA seisukohtadele lähenenud.
Eesti meedia ründab ja mõnitab Trumpi jätkuvalt raevukalt ja pole alust loota, et USA saatkonna monitooringutes pole seda märgatud. Eesti välispoliitika võtab aluseks Brüsseli, mitte USA poliitika. Veelgi enam, Eesti toetab “euroopalikku” sõja jätkamist Ukrainas, samas kui Ameerika poliitika aluseks on rahu saavutamine.
Seega on Tsahkna seisukohavõtt häma, mis on mõeldud sisepoliitiliseks tarbimiseks, sest reaalsuses lähevad Eesti ja USA suuresti erinevat teed.
Kuus HIMARS mitmikraketiheitjat on Eestile väga vajalikud, aga täiendavate kaitsevõimekusteta tõmbavad nad sõja korral venelaste tule ruttu enda peale. Kas järgmised HIMARS-id sedavõrd Ameerika-vaenulikku riiki enam saabuvad, on juba kahtlane.
Uued Uudised