Möödunud nädalal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud Eesti rakenduskõrgkoolide haridusfoorumil räägiti huvitavaid jutte, kuid nagu ikka, ei oska või ei taha palju sõnu teinud inimesed seoseid näha. Tegelikult pole riigi tasemel kunagi arenguid analüüsitud või on seda tehtud hetkemeeleolude ja ideoloogiate baasil.
Alustuseks üks kommentaar sotsiaalmeediast, mis haakub teemaga hästi: “Kuidas saavad Harvardist tulla “akadeemilised tipud”, kui nad üliõpilastena veedavad aega mitte auditooriumides, vaid barrikaadidel Palestiina toetuseks?”
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter rääkis foorumil, et kui ukrainlased peaksid Eestist lahkuma, oleks mitmed sektorid tööjõu puudumise tõttu suurtes raskustes.
„Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis me peame suurendama tööviljakust. Ning võtmetähtsusega selle juures on hea haridus – muidu jäämegi rumalat tööd tegema. Või peame tooma välistööjõudu. Muud võimalust ei olegi. Kui Ukraina sõda lõpeb ja ukrainlased tagasi lähevad ja kui rändesaldo on siis 20 protsenti defitsiidis, on meil mitmed sektorid käpuli. Peame selleks kohe valmistuma,“ sõnas Hando Sutter.
Kõigepealt küsimus Sutterile: kas te arvestasite, et sõja lõppedes ukrainlased lahkuvad, või panitegi neile kohe “käpa peale”? Kui te tegite viimast, siis kuidas läheb see kokku üldise Ukraina-sõpruse propagandaga, kui me võtame neilt ära nende inimesed, keda nad vajavad kodumaa ülesehitamisel? Sest riigi tasemel räägitakse endiselt ukrainlaste “lõimimisest”.
Sutteri jutust kumab läbi võõrtööjõuihalus, aga ei mingit arusaama sellest, et see on tupiktee – Saksamaa laskis ainuüksi 2016. aastal pea miljon võõrast sisse ja need on siiamaani seal, aga tööjõumure aina suureneb sealgi. Kolmandast maailmast peredega tulijad hakkavad kohe sotsiaal- ja julgeolekusüsteemi koormama, mis tasalülitab kogu selle väärtuse, mida imporditud töökäed loovad. Ehk Saksamaa ja Prantsusmaa näitel – see raha, mille võõrtööjõud lisaväärtuseks teenib, kulub nende mittetöötavatele peredele ja teistele mittetöötavatele sisserändajatele, aga ka politsei ja sõjaväe hoidmiseks tänavatel, sest terrorismioht püsib ülikõrge.
Migratsioon tekitab riigile tohutud lisakulud muudes sfäärides. Ja ei saabu ainult spetsialistid – ränne taastoodab ennast ise, kasvõi perede ühinemise kaudu, mida Lääne liberaalid kindlalt nõuavad.
Ukrainlaste asemele võib Sutter muu tööjõu tuua, aga siis tekivad need mured, millest on kapo hoiatanud (moslemikogukonnad) ja poliitilised vapustused, nagu näitas värske Palestiina-meelne miiting Tallinna tänavatel. Kogu võõrtööjõu sisseveo protsess tekitab kohe rea lisaprobleeme, käsitletakse aga ainult seda, et ei jätkuvat töökäsi pensionide teenimiseks. Aga kui riik võõraid täis veetakse, siis töötab areng edasipidi ainult nendele – “sutterid” ei räägi MITTE KUNAGI eestlaste demograafilise olukorra halvenemisest.
“Me pole kunagi panustanud nii palju raha haridusse ja teadusse, kuid miskipärast ei tule see majandusse tagasi. Kui riigieelarve maht on kasvanud 70 protsenti, on majandus nominaalselt kasvanud kõigest 45 protsenti,“ rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht. Tema sõnul ei suutnud eelmisel kevadel 23 protsenti põhikooli lõpetajatest ületada lõpueksamite miinimumkünnist. “Me paneme sadu miljoneid põhiharidusse, kuid ometi pole meil matemaatikaõpetajaid ja lapsed on sunnitud õppima hiidklassides. Need on need lapsed, kellest peaks tulema pealekasv ülikoolidesse ja tööellu. Ja probleemiga tegelemise asemel pakume me välja, et lävend tuleks muuta soovituslikuks. iga neljas laps ei ületa isegi lävendit. Nii me ei saa oma majandust kasvama,“ rõhutas Hando Sutter.”
Hando Sutteril tuleks vaadata peeglisse – just tööandjad on need, kes toetavad praegust valitsust valeotsuste tegemisel, sest see, et raha ei tule majandusse tagasi, vaid kistakse maksudena sealt välja, on Ligi, Võrklaeva, Keldo, Michali ja kõigi nende ministrite-ametnike “teene”, kelle majandusmudel põhineb maksu- ja aktsiisitõusudel.
Selles küsimuses, miks lastelt enam eksameid ei nõuta ja õpetajad õpetavad ukrainlasi täis hiidklassides, kus tuleb tegeleda ka “kaasava hariduse” tagajärgedega, pöördugu Hanno Sutter otse haridusminister Kristina Kallase poole. Just globalistist minister on loomas haridussüsteemi, millest kasvavad välja “lumehelbekesed” elus hakkamasaamise poolelt ning võõrkeelsed internatsionalistid seetõttu, et riigikeel ei tähenda Eesti rahvusriigis enam midagi.
„Mingites valdkondades olemegi jõudnud olukorda, kus tööandjad näevad ainsa lahendusena spetsialistide sissetoomist kolmandatest riikidest, kuna meie haridussüsteem ei suuda piisavalt nende valdkondade asjatundjaid koolitada,“ tõi välja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
Rektori jutt jookseb taas lahku tööandjate esindaja omast – mis lahendus on spetsialistid kolmandatest riikidest, kui Sutteri sõnul on “riigieelarve maht on kasvanud 70 protsenti, on majandus nominaalselt kasvanud kõigest 45 protsenti”? Millega maksate te välistööjõule ja eriti veel spetsialistidele, kui majandusest raha ei tule? Või milliseid spetsialiste ootate te miinimumpalgale – sest kogu Eesti võõrtööjõudu puudutav seadusandlus on rajatud sellele, et neile vähem maksta? Oma oskustööjõudu Soomest tagasi meelitada ei suuda, sest ei saa pakkuda Soomega võrdset palka – ja mis palku te maksate siis Türgist või Bangladeshist tulevatele spetsialistidele?
Rektor ütleb, et ei suuda välja koolitada majandusspetsialiste – aga lõpetage siis raha raiskamine mingite soouuringute spetsialistide koolitamisele ja pühenduge inseneridele. Haridussüsteemis kulutatakse ohtralt raha ideoloogilistele projektidele, samas kui tõsiteaduslikud, akadeemilised ja majanduslikud erialad sellevõrra kiratsevad.
Lahendused on kõik siinsamas ja mitu ütleb Sutter ka välja: esiteks “suurendada tööviljakust” ehk siis üritada hakkama saada kohalike võimalustega ja mitte ajades tingimata taga seda, et peaksime olema maailma tipptegijad (mis pole ülemaailmselt kiiresti tugevnevas konkurentsis loogiline, kuid millele on meid e-riigi-kultus suunanud); teiseks, lõpetage see lollitamine haridussüsteemis, kus “eksameid ei tohi enam teha, sest see häirib laste õrna hingeelu ja võib põhjustada vaimseid traumasid”. Elu on võitlus parema kohtade eest ja koolitagem võitlejaid, mitte lillelapsi.
Midagi näib foorumil kõneldust olevat isegi asjalik, kuid rääkijate pea on ilmselt täis ideoloogilist pahna ning oma teed ei otsita, vaid üritatakse teha seda, mida “maailm” teeb. Kuigi paljud asjad, nagu näiteks võõrtööjõule lootmine, on läbi kukkunud kogu maailmas, mitte ainult liberaalses Läänes.
Uued Uudised