Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalit, et miks tahab valitsus kaitseväelaste Ukrainasse saatmisega riskida sõjaga Venemaaga, mis Eestile tähendaks katastroofilisi tagajärgi.
Martin Helme: “Just kõlas siin väide, Kristen Michal teatas, et me ju tahame, et Eesti riik püsiks. Mina kuulan ja vaatan, mida valitsus teeb, ja ausalt öeldes jääb küll mulje, et te teete täpselt vastupidist tööd, et Eesti riik, Eesti rahvas ei püsiks.
Siin tuli välja eelmisel nädalal täiesti ilma igasuguse hea põhjuseta peaministri pressiteade, kus Eesti näitab kogu maailmale eeskuju, et viime väed Ukrainasse. Sinna juurde käivad mingisugused sellised ilusad stratkomilikud sõnad, midagi tahte koalitsioonist.
Mina tegelikult ei tea, kes seal tahte koalitsioonis peale Eesti on. Ameerika Ühendriigid on selgelt öelnud, et nad ei osale mingil moel sõjaliselt Ukraina konfliktis Venemaaga või Venemaa sissetungivastases tegevuses. Soome ja Rootsi on öelnud või Soome, Rootsi ja Poola on öelnud, et nemad ei vii kindlasti. Suurbritannia ja Prantsusmaa on kõvasti rääkinud sellest, aga aprilli lõpus on selgelt märku andnud, et ega nad tegelikult mingeid vägesid suuresti sinna viia ei taha, vaid kui viivadki, siis nii-öelda näpuotsaga, sümboolselt, ja kuhugile kaugele rindest, nõunike vormis. Nii et jääb mulje, et Eesti on ainus riik, võib-olla Läti või Leedu ka, kes lähevad uljalt oma sõduritega Ukrainasse sõtta. Ja mul on mõned suured probleemid sellega.
Esimene asi on see, et see on Eesti-poolne osalemine Ukraina-Vene kuumas sõjas, mis viib meid sõtta Venemaaga. Sellega Eesti valitsus astub sammu, mis tõmbab kaela meile sõja Venemaaga. Et kas te olete hulluks läinud, ma küsin kõigepealt. Kas te tahate meie hävingut?
Teiseks, kas te ei saa aru, et teised riigid, kellel on piir Venemaaga, nagu Soome või Poola, kes on selgelt välja öelnud, et ei, rinderiigina meie ei saa ennast nõrgestada ei ühegi mehega, ühegi kahuriga, ühegi laskemoonaga, meie ei saa, las need, kellel ei ole piiri Venemaaga, siis aitavad, nii nagu nad saavad, aga meie peame enda kaitse peale kõigepealt mõtlema. Miks te ei mõtle Eesti kaitsmise peale?
Ja kolmandaks, meil on Eestis üle 10 000 Ukraina desertööri, keda Ukraina president on palunud, et saatke nad Ukrainasse sõdima. Miks me neid ei saada sinna? Miks me oma poisse saadame sinna surema?”
Jätkuküsimusena kommenteeris Martin Helme: “Kõigepealt ma mõned asjad peaks ümber lükkama, mis siit just tulid. Esimene asi on see, et USA on väga selgelt öelnud, et nad ei osale Ukrainas. Teiseks, USA on väga selgelt välja öelnud, et need riigid, kes lähevad sinna sõtta nii-öelda sisse, et neid riike nemad kaitsma ei hakka NATO artikkel 5 all. Ehk kui meie läheme ise siis sinna sõdima, siis meie enam USA kaitsega arvestada ei saa. Ja see on väga tõsine asi.
Teine asi, ma tahaksin nagu ikkagi kutsuda mõistusele teid, et see ei ole Kaitseväe juhataja, kes otsustab, kas Eesti viiakse sõtta Venemaaga või mitte. Need on ikka poliitikud. See vastutus on siin teil ja võib-olla Riigikogul ikka ka. Niimoodi need asjad ei käi, et Kaitseväe juhataja tuli mingi nõuandega ja meie lihtsalt: “Noh, ahah, okei.” See on, see on … Jabur on isegi sellist juttu kuulata.
Kolmandaks, see, et me räägime siin mingisugustest palgasõdurite saatmisest sinna, on täiesti irrelevantne. Need on Eesti mehed. Seal saab surma iga päev rinnetel kummalgi pool sadu inimesi. See on poole päeva kahuriliha Ukraina rinnetel.
Ja neljandaks, või ma ei tea, mitmendaks, see teie pressiteade, mis oli, see ei rääkinud, et “kui tuleb rahuleping” ja “kui rahulepingus on kokku lepitud” ja “kui kõik osapooled, kaasa arvatud Venemaa, on nõus, vot siis”. Seda te seal niimoodi küll ei väljendanud. Meie ütlesime valitsuse poolt välja, et jah, meie läheme, me paneme kompanii. Kompanii on seal 150 või natuke rohkem või vähem, oleneb, kui suur see kompanii on. Ja et me näitame kõigile teistele eeskuju. Pärast küll Pevkur hakkas pehmendama, et ei, võib-olla me rindele ei lähe ja võib-olla me oleme nõunikud ja nii, aga teie pressiteade rääkis sellest, et läheme …
Te niimoodi ei saa! Te tõmbate Eestile kaela sõja! See ei ole mingi nahahoidlikkus. Põlastusväärne on selliseid sõnu kasutada, kui te mängite rahva ellujäämisega, sellepärast et te tahate tõestada kellelegi läänes, et te olete tublikesed. See on põlastusväärne Eestit niimoodi hävitada.”
Martin Helmet toetas ka Varro Vooglaid: “Ma pean alustama sellest, et protestin selle korduvalt kasutatud halvustava väljendi vastu, “nahahoidlikkus”. Ei ole siin mingi nahahoidlikkusega tegemist, tegemist on elementaarse vastutustundlikkusega. Need on kaks täiesti erinevat asja! Seista selle eest, et meie riik ei satuks sõtta Venemaa vastu, ei ole, nahahoidlikkus, see on vastutustundlikkus, ja mulle tundub, et teie peaministrina võiksite selle asja endale kiiremas korras selgeks teha, sest see on kindlasti oluline osa riigimehelikkusest. Ei saa niisuguste asjadega opereerida üksnes loosungite tasandil!
Teiseks – asi, mida te ütlesite, nagu me ei tahaks kuidagi kuulata kaitseväe juhatajat või nagu me suhtuksime ükskõikselt tema hinnangutesse. Jällegi, täiesti sihtmärgist mööda lastud hinnang teie poolt, sellepärast et kaitseväe juhataja, nagu te kindlasti teate, ei ole positsioonis, kus langetada poliitilisi otsuseid. On nii? Selle üle on meil ju vaidlust olla ei saa. Kaitseväe juhataja ei langeta poliitilisi otsuseid sellepärast, et ta ka ei vastuta ühegi poliitilise otsuse eest. Tema ülesanne on oma parima võimekuse kohaselt poliitilisi otsuseid ellu viia. Aga poliitilised otsused, muu hulgas otsus selle kohta, kas minna välismissioonidele kaitseväega või mitte, ei ole kaitseväe juhataja langetada, vaid on parlamendi langetada, nagu te teate, põhiseaduse kohaselt.
Edasi. Minu jaoks on ka sügavalt arusaamatu, kuidas teie peaministrina saate väljendada valmidust saata Eesti Kaitseväe üksus Ukrainasse, kui ei ole üleüldse veel selge, millistel tingimustel tuleks seda teha. Esiteks on ju praeguseks juba selge, et ameeriklased oma üksusi sinna ei saada. Teiseks on selge ka see, et ameeriklased on öelnud, et kui need riigid, kes saadavad, satuvad seal sõjalisse konflikti Venemaaga, siis see ei käivita NATO artikli 5 kohast reaktsiooni, nii et ärgu sellisel juhul ameeriklaste toetusele loodetagu.
Ja sellepärast ma lõpetuseks küsin teie käest, kas on olemas mingisugune julgeolekuanalüüs, mis kaardistab ära need riskid, mis kaasnevad Eesti Kaitseväe kontingendi sinna saatmisega, millega ka meie Riigikogu liikmetena saaksime tutvuda? Kui seda ei ole, siis kuidas te saate üldse selliseid seisukohti väljendada, et te olete valmis Kaitseväge sinna saatma?”