Iga varasem “eurobaromeeter” on näidanud kõrget vaimustust Brüssseli poliitikast, mille kõrge protsent laguneb uuringusse süvenedes poolikuks või kolmandikuks ehk siis üldtoetus võib kõrge olla, aga euroliidu tegemised eraldi võetuna saavad suhteliselt väikesi toetusprotsente.
Alles oli Euroopa päev, mida võib nimetada pigem Euroopa Liidu päevaks (need on täiesti erinevad asjad) ning näiteks Narvas olid vastamisi ülejõe-Sarmaatia ning Brüsseli-poliitika. Eks lääne poole eurooptimism kasvab, aga kas ikkagi kasvab?
Facebookis võib näha TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituudi reklaami, mis räägib sootuks muud kui 9. mail meedias ja üritustelt kuuldu.
“Aita teadlastel mõista, miks tunnevad paljud eestlased, et Euroopa Liidus ei ole neil päriselt oma kohta. Uuringu esimeses etapis kogume Eesti inimeste arvamusi ühiskonna seisu ja usalduse kohta riigi institutsioonide vastu. See aitab meil uurida, kuidas need hoiakud on seotud vähese kuuluvustundega Euroopa Liidu suhtes. Aita mõista, miks me Eestis end ELis mõnikord võõrana tunneme — ja kust see tunne alguse saab. /…/
Kuigi Eesti elanike toetus Euroopa Liitu kuulumisele on stabiilselt kõrge, iseloomustab siinset avalikku arvamust väga madal oma-tunne ELi suhtes. Küsitlusandmed näitavad, et Eestis on võrreldes teiste liikmesriikidega kõige väiksem nende inimeste osakaal, kes usuvad, et nende hääl ELis loeb. Uurimistöö eesmärgiks on jõuda selgusele, miks Eesti inimesed nii arvavad ja mis on madala oma-tunde põhjused. ”
Tartu Ülikooli üks haru on tõstatanud teema, mis peaks pseudoliberaalses ja totalitarismi kalduvas Eesti ühiskonnas tabu olema – ju siis on asjal tõsi taga. Ja me kõik teame, et euroliiduga pole asjad sugugi nii hästi, kui me tahaks, ja üha hullemaks läheb. Bürokraatia ja sunniga oleme Nõukogude ajas tagasi, järgmine liit sunnib meid sundrenoveerima ja maad tuulikute massiga elektrifitseerima.
TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituudi algatus on igatahes asjalik ja portaal Uued Uudised soovitab ka euroskeptikutel uuringus kaasa lüüa.
Uued Uudised