15.05.2025
Rain Epler.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Rain Epler luges looduskaitseseaduse muudatuse arutelul ette Jaan Lõo luuleread aastast 1916 ning kõne lõpuks ütles, et kui keegi Telliskivist esimest korda kuskile metsa satub ja seal juhtub raietöö toimuma, siis see tundub kõik talle äärmiselt šokeeriv. “Kui sa elad metsade keskel, siis sa näed, et see ongi ring: kusagil raiutakse, kusagil kasvab noor mets, kusagil käiakse seenel ja nii edasi,” lausus Võrumaal elav Rain Epler.
Rain Epler: “Siin nädalakese või paar tagasi üks endine kolleeg jagas sotsiaalmeedias Jaan Lõo luuletust “Kodumaa metsad” tema ainsast, 1916. aasta luulekogust. See luuletus väärib ettekandmist: “Kodumaa metsades kewade algus,/kodumaa metsades — häwitaw talgus:/heliseb kirwes ja wihiseb saag,/nende ees murdub wiimne kui raag./Ohkawal hoigel langewad kased,/kui surmani haawatud kangelased,/maapinnale,/emarinnale./Mahl ülesse keeb kändudest,/kui weri wärskeist haawadest./Kuninglik kuusk, täis waiku ja lõhna,/punakas mänd, kes nõmmemaa, kõhna/püsiwam poeg —/nemadki waowad,/kohades kaowad./Kõrgele tõuswad süllad ja riidad,/lõpmata woorid neid kaugele wiiwad./Ja linnud, kes tulnud lõuna teelt,/ei leia metsa enam eest./Nad lendawad kaebades minema,/et kõrbeks muutub mu kodumaa.”
Kas pole dramaatiline? Ja see endine kolleeg jagas seda oma kommentaariga: “Uskumatu. Loed nagu päris täna kirjutatut.” Ja mina lugesin ja mõtlesin, et tõepoolest, loed luuletaja traagilist hüüet nagu ka tänaste luuletajate omi. Vaatasin veel ka, et kes see Jaan Lõo oli. Riigikohtunik ja luuletaja. Jälle paralleel tänase päevaga. Eks meilgi ole kohtutest tulnud neid esialgse õiguskaitse otsuseid küll jahipidamise osas, küll õlitehase osas ja nii edasi. Neil kohtunikel ja luuletajatel on mingisugust draamat ja traagikat hinges.
Aga kui nüüd sellele luuletusele niimoodi rahulikult otsa vaadata, siis mis me teada saame? 1916 muudkui raiuti, raiuti ja raiuti. Täna on metsa palju rohkem. Me elame metsavööndis, me elame kohas, kus, nagu eestlaste vanasõna ütleb, aja metsa või hanguga tagasi, mets tuleb ikka tagasi. Nii et 1916 arvas luuletaja, et maa muutub kõrbeks. 2016 me võisime tunnistada, et metsa on tunduvalt rohkem, kui oli 1916. Ja ma arvan, et vaatamata sellele, et ka tänased luuletajad traagilisi värsse vorbivad ja kohtunikud tihtilugu nende kaeblike hüüete peale erinevaid majandustegevuse peatamisi teevad, siis nad on valel teel.
Eks ikka, kui sa, ütleme, tänases päevas jalutad Telliskivist esimest korda kuskile metsa ja seal juhtub raietöö toimuma, siis see tundub kõik äärmiselt šokeeriv. Kui sa elad metsade keskel, siis sa näed, et see ongi ring: kusagil raiutakse, kusagil kasvab noor mets, kusagil käiakse seenel ja nii edasi ja nii edasi. Nii, et me peaksime, ma arvan, metsanduse osas vähem kuulama linnakeskkonnast pärit luuletajaid, kes asju võib-olla õigetes värvides ei näe.
Nüüd lühidalt eelnõu juurde ka. Keelame raied, sest on rikkumismenetlus ja nüüd tuleb raied ära keelata. Ja lisaks peidame avalikkuse eest rikkumismenetluse, sest teate, mis avalikkus saaks sellest rikkumismenetluse dokumentatsioonist teada? Seal ei ole kusagil öeldud, et keelake raied ära. Seal on öeldud, et kuna Natura eesmärk on, et oleksid alad, kus toimub inimtegevus koos loodusega, nii nagu Eestis on ta alati toimunud, siis pange seal mingid reeglid paika. Meil on otsustatud, et keelame ära. Ministri interpretatsioon muidugi tänases ettekandes oli, ma ütleks, šokeeriv, pehmelt öeldes. Minister ütles: keelame ära, kõigil bürokraatiat vähem, ettevõtjatel ja ametnikel, noh, on teada, et kõik on keelatud, midagi ei ole vaja teha. Mõnes mõttes, eks ole, loogika raudne, siis ei ole bürokraatiat ka. Mina ei arva, et siiski hea mõte on. Nii et EKRE fraktsiooni poolt annan üle selle eelnõu tagasilükkamise ettepaneku ja kutsun kõiki üles seda toetama.