17.05.2025
Läti sõdurid saavad uhked olla, nende pärast rahvast paljaks ei varastata.
Lätlased peaksid Eestile igati eeskujuks olema, nii läti keele positsiooni kindlustamise, Rail Balticu rahade raiskamise tõkestamise kui ka maksupoliitika poolest – nimelt teatab Läti, et ei plaani kaitsekulude tõstmist maksutõusudega katta.
ERR kirjutab: “Läti suurendab järgmisest aastast kaitsekulusid viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning asutab kaitse- ja julgeolekufondi. Samas emiteeris Läti miljardi euro eest viieaastaseid võlakirju ja peaminister lubab, et erinevalt Eestist maksud ei tõuse.
Lätis plaanitakse riigikaitse kõrval tugevdada ka sisejulgeolekut ning otsida kaitsekulude tõusuks allikaid mujalt kui elanike rahakotist. Näiteks plaanitakse riigiaktsiaseltside kuni 10-protsendine vähemusosalus suunata avalikule enampakkumisele, ka nende firmade puhul, mille erastamine on seni olnud keelatud. Teine idee on kaasata kaitseinvesteeringuisse rohkem erakapitali PPP-mudeli kaudu, sest esimese suurema ühisprojekti ehk Kekava ümbersõiduga on kõik rahul.”
PPP-mudel ehk erakapitali kaasamine on Eestis juba tuttav kunagise rahandusministri Martin Helme kaudu, kes tahtis seda mudelit kasutada teede-ehituses, kuid kaporatuuri võimupööre kukutas Eesti ainsa rahvusliku valitsuse ning võimule tulnud Kaja Kallas pani kärbete korras teede-ehituse üldse peaaegu seisma.
Eestis tekitati mingi “julgeolekumaks”, mis hajutati nii laiali, et keegi ei saa eriti aru, kust see võetakse ja kuhu see läheb, ning valitsusele jäi võimalus suunata kaitsevajadusteks mõeldud raha nii sinna, kuhu nad on ise puudujäägi tekitanud, kui ka oma toiduahelasse. Tulevane kaitsekulutuste tõus SKP-st imetakse vähimagi kahtluseta taas rahva taskust, mitte efektiivsest ja tootlikust majandusest, sest viimast polegi.
Kuna Reformierakond ei oska raha juurde tekitada teisiti kui varastades, on ka Eesti üks väheseid maid, kus “areng” toimub rahvalt viimase kui sendi äravõtmisega ning mis inimestest saab, ei huvita võimureid põrmugi.
Uued Uudised