18.05.2025
Margus Tsahkna on “johhaidii” viinud ka välispoliitikasse.
Välisminister Margus Tsahkna kohtus laupäeval Lennart Meri konverentsi eel Moldova asepeaministri ja välisministri Mihai Popșoiga, kus ta üritas kolleegi haneks tõmmata.
BNS kirjutab: “Kohtumisel keskenduti Moldova edusammudele Euroopa Liiduga ühinemisel, Venemaa mõjutustegevuste vastu võitlemisele ja sügisestele Moldova parlamendivalimistele.
“Eesti toetab Moldovat igal võimalikul viisil, et sel sügisesel toimuvate parlamendivalimiste tulemused ei saaks mõjutatud välistest tegevustest,” märkis ta.”
Tsahkna ise käis Gruusia valimiste eel seal rahvast üles ässitamas – välisriigi välisminister õhutas ühe riigi rahvast olema valitsuse vastu, mis on tegelikult sama, mis Venemaa tegevus. Selle taustal on tema Moldova välisministrile öeldu valelik ja kahekeelne.
Tsahkna on väitnud, et kuna Gruusia tahab Euroopa Liidu liikmeks saada, siis olevat neil õigus riigi siseasjadesse sekkuda. Paraku pole ei “liberaalsel demokraatial” ega Euroopa Liidul mingit rahvusvaheliselt kinnitatud legitiimsust sekkuda riikide vabadesse valimistesse (ka mitte EL-i liikmesriikides) ja kui Brüssel ja Tsahkna-sugused seda teevad, siis kahjuks annab see ka Venemaale moraalse õiguse sama teha.
Demokraatlikes riikides tähendavad vabad valimised seda, et inimesed tohivad vaba valiku korras valida ka neid jõude, kes Euroopa Liitu ei taha või tahavad hoopiski Venemaa liitlased olla, muidugi eeldusel, et need erakonnad on riigis seaduslikult lubatud. Euroopa Liit on oma totalitarismiihaluses paraku asunud seda õigust väänama nii, et ainult “euromeelsed” valikud on lubatud. See on demokraatia reeglite vastu.
Venemaa sekkumine mistahes riigi valimistesse on lubamatu, aga samavõrra lubamatu on see ka Euroopa Liidu poolt, sest valija peab saama oma maa tuleviku üle vabalt, ilma surveta otsustada. Kui Brüssel seda tõde ei aktsepteeri, annab ta moraalselt ka Venemaale õiguse valimisi mõjutada.
“Näeme, et Moldova ja Moldova inimesed tahavad ELi suunal edasi liikuda. Seda näitas sügisene referendum,” rääkis Tsahkna. Paraku oli pooldajate hulk vaid napilt üle poole, mis tähendab üht äärmiselt polariseerunud ühiskonda, kus inimesed ongi tuleviku suhtes eri meelt. Kõik ei pea ega saagi ühe valiku poolt olla, ka see on mistahes ühiskonnas tavaline.
Presidendivalimised Rumeenias näitavad, et ka Euroopa Liidus olles on inimeste valikud erinevad – osa toetab Brüsseli föderalistide püüet luua tugev keskvõim, teised tahavad ka EL-is olles suveräänses riigis elada. Kahtlemata viivad Euroopa Liidu maine alla need “endised”, korrumpeerunud nomenklatuur, kes on värvi vahetanud ja hakanud kõvadeks “euromeelseteks”, et hoida võimu ja võimalust rikastuda.
Uued Uudised