Liitlased ei jaga Eesti valitsuse entusiasmi Ukrainasse tormamiseks

Samal ajal, kui peaminister Kristen Michal räägib Eesti valmidusest sõdurid Ukrainasse saata – olgugi, et Riigikogu ei ole niisugust otsust langetanud –, nähtub et enamiku Euroopa riikide juhtkond on vägagi teistsugusel positsioonil.

Näiteks Saksamaa liidukantsler Friedrich Merzi seisukoht jätkab selles küsimuses suuresti tema eelkäija Olaf Scholzi positsiooni. Veelgi enam, Roomas viibides nimetas Merz temaatilisi arutlusi poliitilisest reaalsusest väljaspool paiknevateks ja kinnitas, et praegu ei tehta otsuseid ega käi ka arutelusid selle üle, kas Ukrainasse tuleks paigutada vägesid ELi liikmesriikidest või NATO Euroopa tiivast. Tsiteerin: “Seetõttu jääb arutelu vägede üle Ukrainas täielikult poliitilise reaalsuse piiridest välja. Sellist arutelu ei toimu. Praeguses etapis pole absoluutselt mingit põhjust ega vajadust sellest rääkida. Me oleme sellest kaugel.” (Reuters)

Suurbritannia peaminister Keir Starmer on varem korduvalt väljendanud valmisolekut saata Ukrainasse rahuvalvevägesid, kuid seda ainult USA julgeolekukohustuse korral Euroopa riikide ees. Washinton on aga vajaliku julgeolekukatuse pakkumisest keeldunud nii presidendi kui ka kaitseministri tasemel. Macron viljeleb talle omast strateegilist ebamäärastust, kuid on niiöelda rahuvalvajate saatmise küsimuses olnud pigem toetumas Ühendkuningriigile. Oluline, et vägede saatmise on selgelt välistanud ka Poola ja Venemaa on idee NATO riikide sõdurite paigutamisest Ukrainasse korduvalt tagasi lükanud. (NFP)

Nii palju siis Euroopa üksmeelest antud küsimuses. Olukord, kus peaminister Michal annab avalikke kinnitusi, olgugi et paljud olulised küsimused on endiselt vastuseta, on iseenesest väga kõnekas. Sellest nähtub, et ollakse valmis hüppama tingimusi seadmata, kui kõrgemalt on otsustatud, et hüpata Eestil tuleb.

Varro Vooglaid,

Riigikogu saadik