21.05.2025
Rene Kokk on aktiivne riigikaitsja.
Kolmapäeval anti Riigikogus veel üks nõusolek EKRE algatatud ettepanekule Eesti lahkumise kohta maamiine keelustavast Ottawa koventsioonist ning rahvuskonservatiivne saadik Rene Kokk avaldas selle üle headmeelt.
Rene Kokk: “Kahtlemata on hea meel selle üle, et me täna seda seaduseelnõu siin arutame. Küll aga tuleb öelda, et viimasel ajal juhtub järjest tihedamini seda, et tuleb siin saalis öelda, et aga nii me ju ütlesime, et nii läheb. Olgu siin tegemist automaksuseaduse läbisurumisega või erinevate kestlusaruannete või elektrituruseadustega, sama ka Ottawa konventsioonist väljumisega.
Pean ütlema, et tegelikult EKRE tegi selle ettepaneku juba 2022. aasta lõpul ja see arutelu oli siin 12. jaanuaril 2023, kui me arutasime jalaväemiinide kasutamisest ja konventsioonist väljatulemise seaduse eelnõu. Ja tollel ajal jällegi suur osa poliitilisi jõude ei arvanud või ei osanud hinnata sellel määral olukorda, julgeoleku olukorda, et seda toetada.
Ja kahjuks oli siis Ottawa konventsioonist väljumise vastu tol ajal ka meie praegune peaminister Kristen Michal või meie rahandusminister Jürgen Ligi või ka meie majandus‑ ja taristuminister Andres Sutt, kes olid siin Riigikogu liikmed, kes hääletasid selle konventsioonist väljumise vastu. Iseenesest tore, et nüüd vahepeal on arusaamine kohale jõudnud, et sellisel väikeriigil nagu Eesti on väga oluline jalaväemiinide kasutamise võimalust omada, ja sellest välja tulla.
Ma olin [2004]. aastal ise ajateenija parasjagu sellel hetkel, kui Eesti liitus Ottawaga, ja ma mäletan väga hästi seda, ma ütleks, vähemalt ajateenijate seas mõningat nõutust või arusaamatust, mida poliitikud teevad. Sest meie väljaõppe osana olid jalaväemiinid igapäevaprogrammis sees nii taktikaliselt ja siis ühel hetkel tuli selline otsus, et väljume sellest, ja see oli päris palju arusaamatust tekitav nendele inimestele, kes igapäevaselt Eesti riigikaitset tollel ajal planeerisid, ja aru sellest hästi ei saanud, miks see samm tehakse.
Aga kes täpsemalt võib-olla aru ei saa, miks see Eestile oluline on, siis võib-olla käime mõned punktid üle ka, mis võimalused see meie kaitseväele annab, kui me saame uuesti õiguse vajaduse korral, mida meil loodetavasti kunagi vaja ei lähe, jalaväemiine kasutada.
See annab meie üksustele võimaluse vaenlase liikumist aeglustada, takistada, suunata, tugevdab meie kaitsepositsioone, annab võimaluse selleks. Ja ilmselge on ju see, et kõik, kes on kaitsmise või kaitseväega kokku puutunud, teavad, et erinevate lõhkekehade juures tehakse või miiniväljade juures tehakse miinivälja passid.
Siin tihti tuuakse välja, et väga halb on, et pärast me ei tea, kus miinid on. Jah, sõda ongi väga halb ja väga-väga halb asi, aga selleks, et üks võimalus või üks hoob oleks olemas ka meie kaitseväel ennetada või teha vähemalt see võimalikule agressorile võimalikult valusaks, kalliks ja ebamugavaks, siis jalaväemiinide kasutamine on üks potentsiaalne tööriist meie kaitsjate arsenalis, mida kasutada, kui selleks peaks olema vajadus. Ja loomulikult, küll tehakse ka need vajalikud dokumendid meie kaitsjate poolt, nii nagu vaja on, parimal võimalikul viisil.
Üks pluss, mida kindlasti jalaväemiinide juures võib välja tuua, on nende suhteline odavus võrreldes tänapäeva kallite, infotehnoloogiliselt väga kallite ja keeruliste relvade juures on jalaväemiinid odavad ja suhteliselt pika säilivusajaga ja madala hoolduskuluga, millega on sisuliselt iga üksikvõitleja võimeline opereerima. Ja see aitab ära kasutada meil neid meie looduslikke eripärasid, et kaitset üles rajada.
Kindlasti on jalaväemiinide omamine ka meie üks julgeolekualane kriisivaru või element, mida me saame võimalikuks kriisiks hoida ja võtta kasutusele kiiresti, kui meil seda vaja on. Ja nagu ma enne juba ütlesin, siis siin on väga oluline teadmine ka meie potentsiaalsele vaenlasele, et miiniväljade olemasolu või selle kasutamine on potentsiaalne heidutus ja teeb meie ründamise potentsiaalselt kordi-kordi kallimaks nii rahalises, tehnika mõttes kui elavjõu mõttes.
Ja me ei peaks kartma. Need, kes toovad välja erinevaid põhjusi, miks me ei peaks Ottawast lahkuma, siis meil ei ole mõtet või me ei tohi alahinnata oma kaitsjaid. Kindlasti meie kaitsjad teevad ja kasutavad juhul, kui see peaks vajalikuks minema, mida ma loodan, et mitte kunagi ei juhtu, arvestades kõiki rahvusvahelise õiguse reegleid ja koostööd meie liitlastega ja praktikat. Ja teisest küljest ei ole mõtet olla ka silmakirjalik. Me teame, et täna Ukraina on ju tegelikult liitunud Ottawaga, aga Ukraina kasutab oma kaitses jalaväemiine ja ma mitte kuidagi neile seda pahaks ei pane.
Ma arvan, et kui kanda üle oma isiklikku ellu, siis me oleme kõik valmis oma peret, perekonda, oma naist, lapsi kaitsma ründe vastu igasuguste vahenditega, mis meil võtta on. Ei saa keegi öelda, et äkki teed vaenlasele liiga palju kahju, kui sa kaitsed ennast. Nii et kutsun kõiki üles seda kindlasti toetama ja hea meel on, et lõpuks oleme sinnamaani jõudnud, et seda arutame siin, neid ettepanekuid, mille EKRE tegi juba mitu aastat tagasi.”