22.05.2025
Martin Helme istungisaalis.
Kolmapäeval oli Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, mille maksutõusudest toituv võimuliit endastmõistetavalt tagasi lükkas.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme võttis enne hääletust teema kokku. “Mingit kasu sellest on, et me siin õhtusel kellaajal maksudebatti peame. Reformierakondlane (Annely Akkermann – toim.) tunnistas üles, et ettevõtetel on liiga palju raha, valitsuse maksupoliitilised sõnumid hirmutasid nad raha maksma ja riik sai ülelaekumise. Asi seegi, et tunnistati üles: Eesti ettevõtetel on liiga palju raha ja nüüd on see valitsuse käes. Hästi tegite!
Ja ettevõtted on liiga hästi kapitaliseeritud – see on ka, ma arvan, tänase õhtu parim kild. Ma ei ole küll näinud ühtegi Eesti ettevõtjat, kellega ma olen viimase nelja aasta jooksul rääkinud, alates sellest ajast, kui Kaja Kallas tuli meil eelarvet korda tegema ja majandust kasvatama ja energeetikat päästma, ma ei ole näinud ainsamatki ettevõtet, kes ütleks, et hästi läheb, raha jääb üle, võiks riigile rohkem maksta.
Aga tuleme eelnõu juurde. Maksulangetus, käibemaksulangetus, ma tunnistan täiesti ausalt, kuidagi emotsionaalselt on käibemaks minu silmis üks vastikumaid, makse. See ei ole ratsionaalne, see on selline emotsionaalne seisukoht.
Kui me olime valitsuses, kui EKRE oli valitsuses, me tegime ära kaks päris korralikku suurt maksulangetust väga kiiresti. Kohe, kui valitsusse saime, tegime esimese maksulangetuse, see oli aktsiisilangetus alkoholile. Kõik Reformierakonna nii-öelda spetsialistid, kelle tiibadel seisid spaleeris ametnikud, kinnitasid, et selle raha panevad kaupmehed endale taskusse, hindasid see alla ei too, piirikaubandust see ära ei kaota, lihtsalt riik kaotab raha. Kõik, mis meile räägiti selle kohta, osutus valeks. Kaupmehed lasid hinnad alla, piirikaubandus lõppes ära, käive tuli Eestisse ja maksutulu ei vähenenud, vaid hakkas järgmisel aastal suurenema.
Siis muidugi tuli koroona peale. Mis me siis tegime? Kuidas lahendas normaalne Eestist hooliv, päris parempoolne, päris konservatiivne rahandusminister seda olukorda, kus majandus oli hapnikupuudusel seiskunud? Langetasime diisli aktsiisi. Ja jälle räägiti meile: ei tule hinnad alla, kaupmehed panevad selle raha endale taskusse, riigieelarve võtab õudse paugu miinust vastu ja lõppkokkuvõttes midagi kasu ei ole, midagi paremaks ei ole läinud. Jälle oli mul õigus ja kõigil reformierakondlikel nii-öelda tarkuritel, spetsialistidel ja ekspertidel läks kõik võssa, mis nad rääkisid.
Mitte midagi sellest, mis nad rääkisid, ei läinud täppi. Esiteks, diisel oli 99 senti liitri pealt. Kohe, kui me langetasime aktsiisi, samal päeval – pumm! – tulid hinnad alla. Teiseks, piirikaubandus oluliselt vähenes, tarbimine tuli Eestisse. Kolmandaks, needsamad ettevõtted, kellele jäi rohkem raha kätte, tõstsid töötajate palka.
Jaa, vastab tõele, et valitsus ei saa tõsta inimeste palka. Valitsus saab inimeste ostujõudu oluliselt kahjustada, nii nagu Reformierakond on teinud viimase nelja aasta jooksul – on vähendanud inimeste ostujõudu ehk sisuliselt vähendanud nende palka, vähendanud ka pensionide ostujõudu ehk vähendanud sisuliselt pensionit. Aga valitsus, kui me ei räägi just haridusministeeriumi ametnikest või mingitest taolistest otse riigi palgal olevatest inimestest, valitsus palku ei tõsta, erasektoris mitte.
Küll aga maksulangetuse tagajärjel transpordisektoris jäi rohkem raha kätte ja seal kohe tõsteti palkasid. Ja selle tõttu hakkas üle laekuma – seda muidugi Rahandusministeeriumi prognoos ei olnud võimeline ette ennustama, aga noh, ütleme niimoodi, et minister ja tema nõunikud nägid seda ette ka – tulumaksu ja sotsiaalmaksu, aasta hiljem, juba natukese aja pärast ka käibemaksu.
Nii et see aktsiisimaksu ja diisliaktsiisimaksu langetuse miinus, mis tuli, oli esiteks poole väiksem kui prognoos ütles, ekspertide prognoos. Teiseks oli see väiksem kui sotsmaksu, tulumaksu ja käibemaksu ülelaekumine selle liigutuse tagajärjel.
Teile on see kõik loomulikult hiina keel, raketiteadus, te ei saa sellest isegi siis aru, kui ma joonistan tahvlile ja pistan ninapidi sisse. Aga nii oli.
Ja nüüd Lätist. Lätiga on lugu lihtne. Läti näide toiduainete käibemaksu alandamisest. Meile kogu aeg räägitakse, praegu ka Annely Akkermann ütles, et Lätis see hindasid alla ei toonud. See on poolik tõde. Tõi hindasid natuke alla ka, aga põhiline, mis see tegi, käibemaksulangetus toiduainete hindadele Lätis, oli kaks asja.
Esiteks, see lõpetas varimajanduse selles sektoris, mille tagajärjel siis nii-öelda uuem, madalam määr, inimesed hakkasid seda päriselt maksma, ettevõtted hakkaksid seda päriselt maksma. Ja üllatus-üllatus, inimesed Reformierakonnas, maksulaekumine paranes, uue madalama määraga maksu laekus rohkem kui enne kõrgema määraga, sest varimajandus kadus ära, fakt. Fakt!
Teiseks, see on sama oluline – ja jälle, see on hiina keel, millest teie aru ei saa –, sellele sektorile jäi raha rohkem kätte maksu alandamise tagajärjel ja palka tõsteti selles sektoris, ettevõtetele jäi rohkem raha, et inimestele rohkem palka maksta. See ongi see, kuidas poliitikud teevad maksualandustega inimeste ja ettevõtete elu paremaks. Konkreetsed inimesed said paremat palka.
Te tahate meile rääkida, et ärme langetame makse, sest keegi ei võida. Kõik võidavad – peale ametnike ja poliitikutega, kes leiavad, et ettevõtjatel on liiga palju raha käes. Kõik võidavad! Noh, ütleme, selles mõttes, mis sa ullikestega ikka teed. Jalgupidi kinni ja peaga vastu seina lödiks, öeldi vanasti Lõuna-Eestis. Ega mitte midagi ei parane senikaua, kuni Reformierakonna geeniused meil rahandust korda teevad.”