23.05.2025
Eestlaste demograafiline olukord saab paraneda ainult siis, kui lapsevankrilükkajaid tuleb palju.
Eesti ühiskond ulub, et tööturg tühjeneb, töötegijaid enam ei ole ja peale ei tule ka kedagi, peale võõraste, kes toovad siia kõik, mis on meile võõras. Tulnuks aga endil sündimust soodustada, et omad lapsed tööd teeksid.
Eesti sündimus on juba pikka aega langenud, sest valitsused pole eestlaste demograafilist kestvust oluliseks pidanud ja vahel tundub, et teatud suunitlusega valitsused on koguni eestluse säilimisele vastu töötanud. Aga ka aastakümneid edukultuses vaevelnud ühiskond ise pole lapsi tahtnud, pigem on hinnatud raha, karjääri ja vabadust.
Praegu ei saagi sündimus paraneda, sest lastetus on lausa ideoloogia tasemele viidud, neid ei tohtivat saada Maa nimel, naised polevat jalgadega sünnitusmasinad, samuti on riik hakanud soosima lastetuid seksuaalseid suundumusi.
Olukorda saab parandada ainult rahvusmeelsete jõudude võimuletulek, kes üritab parandada kõike, mida veel saab.
Järgnev uudis on halb ja eriti halb seetõttu, et enam ei loodeta eestlastele, vaid näiteks ukrainlastele.
BNS vahendab: “Demograafilise tööturu surveindeksit analüüsinud Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et Eesti rahvastik vananeb ja tuleviku vaates tähendab see seda, et Eestis siseneb tööturule vähem inimesi kui sealt lahkub. “Üks statistiline näitaja, millega seda tuleviku olukorda hinnatakse, on tööturu surveindeks. See näitaja leitakse, kui jagame laste arvu pensionieelses eas olevate inimeste arvuga. Kui suhtarv on 1, siis on lapsi täpselt sama palju kui pensionieelikuid, kui see näitaja on alla 1, siis lahkub suure tõenäosusega lähema kümne aasta jooksul tööturult rohkem inimesi kui sinna siseneb. Kui näitaja on üle ühe, siis on seis igati positiivne,” selgitas Eamets.
Reedel avaldas statistikaamet andmed demograafilise tööturusurveindeksi kohta 1. jaanuari seisuga. “Et oleks võrdlusandmeid, siis vaatame ka tulemusi aastast 2017 – ehk kuidas see indeks on muutunud kaheksa aastaga. Kogu Eesti andmeid vaadates näeme, et surveindeks on 0,9 ehk tööturult lahkub tulevikus rohkem inimesi kui sinna siseneb. Positiivne uudis on see, et kaheksa aastat tagasi oli vastav näitaja 0,83. Olulise tõusu andis indeksis 2022. aasta, kui Eestisse tuli suures mahus Ukraina sõjapõgenikke. Ukrainlaste puhul tuleb arvestada, et põhiliselt olid sõjapõgenikud naised, lapsed ja eakamad, ehk mõju oli nii laste kui pensionieelikute osas,” ütles Eamets.”
Uued Uudised