23.05.2025
Tuulepargid kujunevad needuseks.
Viimastel aastatel on tuuleenergia arendamisega kaasnenud hulk lubadusi: kohalikele odavam või tasuta elekter, uued tööstusinvesteeringud tuuleparkide kõrvale ning üldine eletrihinna langus. Nii kohalikele elanikele kui ka ühiskonnale laiemalt on selgitatud, et taastuvenergia levik ei too endaga mitte ainult keskkonnahüvesid, vaid ka otsest majanduslikku kasu.
Baltikumi kõige suurema tuuletööstuse ehk Sopi-Tootsi tuulepargi näide on kujunenud selle lootuste ja tegelikkuse vahelise kuristiku peegelpildiks. 2023. aasta alguses ütles toonane Põhja-Pärnumaa vallavanem Aivar Mäe ERR-ile, et Tootsi – nii kogukond kui ka ettevõtja – saab “väga odavat energiat” ning juba järgmisel aastal rajatakse sinna roheenergia tööstuspark. Täna, üle kahe aasta hiljem, ei ole odavamast elektrist juttugi ja lubatud tööstust ei ole tekkinud. Igasugune tööstuse rajamine on ebaõnnestunud – olgu selleks siis kurgikasvatus, serveripark või viimaste uudiste näitel vesinikutehase rajamine.
Ka laiemas plaanis ei ole lubatud hinnalangust seni märgata olnud kuigi debatt ministeeriumite ja energeetikaspetsialistide vahel on olnud tuline. Analüütikud on prognoosinud, et piisavalt suure taastuvenergia mahu korral võib hind tõepoolest langeda, kuid selle realiseerumist ei ole seni näha olnud. 2024. aasta teises pooles valminud Sopi-Tootsi tuulepark ei ole vähemalt seni toonud kaasa odavamat elektrit, küll aga on tõusnud tarbijate rahaline koormus. Mai keskel avalikustati elektrituruseaduse muudatusettepanek, mille järgi peavad tulevikus hakkama elektritarbijad kinni maksma lisaks juba praegustele võrgutasudele ka pool tootjate võrguga liitumise kuludest. Seni kandis need kulud arendaja.
Sarnased vastuolud on esile kerkinud mujalgi. Arendajate ja ametnike esitatud tulevikuprognoosid näevad ette, et kui meretuulepargid ja maismaa tootmismahud täituvad 2030. aastaks, võib keskmine hind langeda tasemele 65–75 €/MWh. Kuid samas on analüüsides kirjas, et see eeldab mitmete paralleelsete eelduste täitumist – nagu erinevate juhitavate võimsuste lisandumine ja uute välisühenduste valmimine.
Tuuleenergia arendamist on aastaid saatnud suured sõnad ja ambitsioonikad lubadused, kuid tegelikkuses on tulemused olnud vastuolulised ning hüved tihti raskesti tajutavad. Kui lubatakse odavat energiat, investeeringuid ja hinnalangust, ent selle asemel suureneb rahaline koormus ning seatud eesmärgid nihkuvad järjest kaugemale, tekib küsimus: kelle jaoks neid projekte tegelikult tehakse? Just seepärast peab avalikkusel olema pidev juurdepääs faktidele ning avalikul arutelul peab olema sisuline kaal. Küsimine ei ole vastandumine – see on vastutuse nõudmine lubaduste eest, mis on antud kogukonna ja ühiskonna nimel.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Allikas: sotsiaalmeedia
Artiklid ja allikad:– ERR: „Sopi-Tootsi tuulepargi ehitus algab juba jaanuaris“ (24.01.2023)https://www.err.ee/…/sopi-tootsi-tuulepargi-ehitus…
– Pärnu Postimees: „Tootsi rohevesinikujaama plaan jäi esiti soiku“ (21.05.2025)https://parnu.postimees.ee/…/tootsi-rohevesinikujaama…
– Postimees: „Riigi uus plaan: inimesed peavad hakkama ettevõtete elektriliitumist ja äririski kinni maksma“ (12.03.2024)https://majandus.postimees.ee/…/riigi-uus-plaan…
– Postimees: „Eksperdid prognoosivad: kuhu suunas liigub lähiaastatel Eesti elektrihind?“ (24.10.2024)https://majandus.postimees.ee/…/eksperdid-prognoosivad…