Rail Baltic – raudtee, et doteerida naaberriigi majandust?

Kuigi Rail Baltica Eestit ja Lätit ühendava põhjalõigu projekteerimine alles käib, on Euroopa rahakraanid juba sulgunud. See tähendab, et kui lõunanaabrid tahavad tõepoolest Eesti suunas kiirraudtee 2030. aastaks välja ehitada, tuleb neil ainuüksi selle lõigu tarbeks leida ligikaudu poolteist miljardit eurot.

Kuna Euroopast suuri rahasüste enam oodata ei ole, on kõigil kolmel Balti riigil Rail Baltica ehituseks puudu miljardeid eurosid. Riigikontrollide mullu suvel avaldatud aruande järgi olid esimese etapi puudujäägid järgmised:

Eesti: 1,8 miljardit,
Läti: 4,4 miljardit,
Leedu: 3,9 miljardit eurot.

Numbrid näitavad seda, et Eesti on matnud sellesse projekti meeletult rohkem raha kui lõunanaabrid. Uus Euroopa rahastus ei tule varem kui 2029 aastal, kui üldse. Selleks ajaks on maailm ja ka Euroopa tõenäoliselt tundmatuseni muutunud ja prioriteedid võivad hoopis mujal olla, kui üldse.

Kindlasti stagnatsioon ja allakäik Euroopas jätkuvad, ning ülisuure tõenäolisusega saame sellel trassil kulgeda ainult Läti piirini, kuhu siis ettenägelikud ärimehed on rajanud kaubanduskeskused ja viinapoed. Ehitada selleks raudtee, et doteerida naaberriigi majandust, selleks on võimeline vaid Euroopa rumalam valitsus, kelle donquijotelikud plaanid muutuvad järjest naeruväärsemateks. Selle taustal veel tüli norimine Venemaaga, laeva hõivamise katse jne. Kui IQ on nii madal, siis granaadiga ikka mängida ei tasu.

Mati Kuklane,

EKRE Lõuna-Eesti poliitik