31.05.2025
“Uus normaalsus”.
Laupäeval olevat kusagil Tallinnas mingid geiõiguslased ringi käinud ja selle kohta kirjutab kolumnist Karl Olaf Rääk: “Soosegaduses inimesed marsivad “pride” nime all mööda tänavaid, üritades kellelegi tõestada, et nad on olemas.”
Neist pole tõesti mõtet pikalt rääkida, selle asemel võiks analüüsida, mis asi see geiõiguslus on. See on õigus millelegi, mis ei tundu ega olegi loomulik. Loomulik on hoopis vastumeelsus kõigele sellele.
Sotsiaalmeedias kirjutab üks kommentaator nii: “Lesbides pole probleem, nemad meeldivad kõigile. Naised on ka enamasti “sallivad”, “homofoobid” on peamiselt heteromehed, keda see homoasi ajab oksele.
Need, keda ei aja oksele, on kas ise homod või nad kuuletuvad homoideoloogiale, mis on Eestis kahjuks riiklikuks ideoloogiaks saanud. Poliitikud, ühiskonnategelased, kunstinimesed lihtsalt on sunnitud homoagendaga kaasa laulma, muidu nad tühistatakse. Ainult EKRE julgeb olla avalikult heteromeelne.
Ühiskonna tegelikku meelsust näitab hästi saade “Kaks kanget”. Teet küll näitab ennast poliitkorrektsena, aga Kristjan teeb sel teemal homonalja. Eriti põnevaks läheb siis, kui reisisellid saavad hotellitoa ja selgub, et üks või mitu voodit on kaheinimese omad. Siis läheb saatejuhtidel ja võttemeeskonnal sõbralikuks jagelemiseks, kes peab kellega ühes voodis magama, nõutakse kahte tekki ja nii edasi. See näitab, milline on heteromeeste tegelik suhtumine ja see on poliitkorrektsetes raamides homofoobne.
Mehed tegelikult ei taha intiimsust teiste meestega. Nõukogude ajal sai koolis sõbramehelikult üksteisel ümber õlgade hoitud ja see tähendas kambamehelikkust, nüüd tähendab geisid. Homoseksualism pole rahvale endiselt OK, vaid see sallivus on peale sunnitud. Õige oleks see, kui homod pole küll kapis, aga ennast teistele kaela ei määri. Homoparaadid on üks ehtsaim oma elustiili pähemäärimine, pole siis ime, et homofoobia levinud on. Venelaste suhtumisest homodesse ei räägita ühiskonnas üldse, see on tabuteema, sest vihasemad neist on nii homo- kui estofoobsed ja see on ohtlik kooslus nii nõrgale riigile.”
Homoüritust turgutab muidugi välisminister Tsahkna, kes lubas koos Ossinovskiga juba aastate eest kasvõi paar korda aastas sugu vahetada, ning tõi nüüdki välja mingid diplomaadid, keda Gruusias ajaksid mägede pojad kinžallidega taga. Ilmselt on kusagil ka Telia ja Swedbanki “soe suhtumine”.
Geiõigused pole mingi ühiskondi ühendav asi, see on ühe vähemuse marksistlikult üleshaibitud õigus kapriisitseda. Demokraatlikku ühiskonda ühendab sõnavabadus, geiõigused ühendavad ainult neid endid ja kitsukest ringi nende toetajaid, aga käituvad nad nii, nagu oleks terve ühiskond omasooiharad.
Uued Uudised