Ettevõtjad ei kasuta oma majanduspoliitilist mõju ja purjetavad otse pankrotiranda, ometigi on lahendused olemas

Reformierakonna võimutsemise viimastel aastatel on meediasse ilmunud omajagu kirjutisi, milles ettevõtjate-tööandjate esindusliidud kritiseerivad valitsuse majanduspoliitikat, kuid sõnadeks need ongi jäänud. Üha enam selgub, et ärimehed virisevad ennast tõesti vaeseks ja valitsus aitab hea meelega kaasa.

Ometigi on ettevõtjatel riigivõimule suur mõju. Võib arvata, et isegi kui nad pooldavalt positsioonilt neutraalsele suunduvad ehk ei toeta valitsust mitte milleski, on sellel kindlasti tuntav mõju. Kui nad aga kasvõi vihjaks toetusest opositsioonile, siis läheks valitsuses ilmselt paanikaks.

Muidugi saaks protesti juhtida ainult ettevõtjate esindusorganisatsioon – Eesti on paraku riik, kus liiga iseseisev ettevõtja võetakse kohe sihikule. Valitsus teeb tellimuse ning kaporatuur kihutab ettevõtte kontorisse läbiotsimist tegema, järgneb aastatepikkune solgutamine ning lõpuks visatakse ärimehe kest justiitssüsteemi Gulagist välja, lohutuseks õigeksmõistev kohtuotsus, muud ei midagi, ei vabandamist, vastutamist ega kompensatsiooni. Ükski ettevõtja ei taha sellele Kolgata teele minna, seega saab valitsust umbusaldada vaid nö kollektiivselt.

Samas on ka teine liin, mille pärast ettevõtjad ehk ei tahagi valitsusele vastanduda – esiteks lubab too lahkelt välismaist odavtööjõudu sisse tuua ning teisalt, tohutud kliimarahad, eriti tuulearendustes, on veel jaotamata. Aga kõik marjamaale ei pääse, osa peab jääma ka karjamaale, kus on kõrged maksud ja elektrihinnad ning toiduahelast väljapoole jäädes tuleb pillid kotti pakkida.

Kui ettevõtjad väga plindrisse jäävad, oleks julge samm valitsuse selja tagant lahkuda ja sõbrustada opositsiooniga, näiteks EKRE-ga. Juba see samm ajaks Reformierakonnale judinad peale ja nad astuksid instinktiivselt sammu tagasi. Aga on üks veel parem samm – minnagi EKRE selja taha. Tõepoolest, miks mitte anda rahvuskonservatiividele neli aastat kahtede valimiste vahel oma maksulangetustele rajatud majandusmudeli tõestamiseks?

See lühike aeg, mil EKRE oli valitsuses, tõestas ju seda aktsiisi- ja maksulangetuste, PPP kaasamisega riiklikesse projektidesse, tee-ehituse laiendamise, põlevkivienergeetika hoidmise ja palju muuga. Kõik ei paistnud ju kohe silmagi, paljude asjade positiivne mõju tuli alles hiljem välja. Martin Helme näitas rahandusministrina, et ta “jagab matsu”.

Tõsi küll, odavtööjõudu ettevõtlus EKRE valitsemise ajal enam ei saa, aga selle kompenseeriks täielikult kosuma ja kasvama hakkav ettevõtluskeskkond, mis jätab raha nii ettevõtlusele kui üksikisikutele.

Viimaseks teemaks on see, et paljud ettevõtjad tegelevad woke-majandusega, mis on igati turumajanduse reeglite vastu: soolised triibulised nimekirjad, vähemuste “kaasatus” tööjõupoliitikas, kliimahüsteerilised piirangud ja nii edasi. Kahtlemata on Euroopas raske seda eirata, aga maailma suurim majandus, USA, on sellest loobunud ning väljaspool Euroopat ei hooli keegi sellest uusmarksistlikust jamast. Vastupidi, liberaalne Euroopa sellega oma majandusliku konkurentsivõime hävitabki ning aeg on sellelt Titanicult maha astuda. Siis jääb ellu.

Aga Eesti võiks anda esialgu neljaks aastaks mandaadi EKRE majandusmudelile. Küll näete, tahate seda ka järgmised neli aastat.

Uued Uudised