07.06.2025
EKRE konfress Estonia kontserdisaalis
Kui EKRE on millegi eest hoiatanud või on EKRE liikmed midagi öelnud, siis tõusevad liberaalsed jõud tagajalgadele ja tõstavad kisa. Aga mõni aeg hiljem tuleb välja, et taas oli meil õigus ja eilsed kriitikud püüavad siis neid tõdesid maha vaikida või enda omadena esitleda. Mõned konkreetsed näited.
Küllap mäletavad paljud veel seda, kuidas EKRE ministrid proovisid võimul olles süvariigi struktuure korda teha ja et selle peale kargas kogu bürokraatide armee Reformierakonna juhitud opositsioonis neile kõrri – kuidas te julgete riiki lammutada!? Peagi tunnistas isegi peavoolumeedia, et jõuametites ongi asjad käest. Ja algul välja naerdud väljend „süvariik” on tõsimeeli jõudnud nendegi leksikasse.
Kui Äripäev reastas majandustulemuste põhjal Eesti parimad ettevõtted, mahtusid esikuuikusse ainult pangad ning ajaleht oli sunnitud pangamaksu osas oma sõnu sööma.
Just EKRE oli see, kes riigi rahanduse päästmiseks korduvalt ajutise pangamaksu kehtestamist nõudis. Aga ei, Kaja Kallas kutsus pankurid Stenbocki majja asja arutama ja härrad tulid sealt natukese aja pärast rahuloleva naeratusega välja. Ei mingit pangamaksu!
„Erakorraline pangamaks – vist ikka pidanuks,” kirjutas tükk aega hiljem Äripäev oma juhtkirjas. Alles vähem kui aasta varem pidas leht seda halvaks mõtteks.
EKRE-l oli jälle õigus!
Hea näide on võtta toonase rahandusministri Martin Helme tee-ehituse niinimetatud PPP-plaanist, mille tema järglane Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) puruks rebis. Hiljem tuli plaan taas valitsuse lauale, kui Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsus jõudis tee-ehituses arusaamisele, mille eest EKRE-t tema võimul olles maha tehti. Nimelt palus toonane taristuminister Vladimir Svet (SDE) transpordiametilt ülevaadet, selgitamaks, kas maanteede ehitust oleks võimalik rahastada ka avaliku ja erasektori koostööprojektiga (PPP), sest „tuleb kaaluda kõiki võimalusi”.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE-l oli ka õigus ka maamiinide osas. Eesti ongi nüüd valmis võtma kasutusele jalaväemiinid ning sellega seoses astuti äsja välja seda piiravast Ottawa konventsioonist.
Ka selle kohta on EKRE juba ammu teinud vastava eelnõu, mille Riigikogu aasta varem menetlusest välja hääletas.
Kui EKRE andis sisse vastava eelnõu, olid põhjendused kõik samad, mis praegu välja on toodud, kuid see lükati samade poliitikute poolt tagasi, kes praegu nii tulihingeliselt Ottawa konventsioonist väljaastumist õigustavad.
EKREl oli jälle õigus!
Ukraina sõda on muidugi suuremale osale otsustajate adekvaatsele mõtlemisvõimele halvavalt mõjunud.
EKRE eelmine esimees Mart Helme rääkis juba aastaid tagasi, et on rahu poolt, ning praegune esimees Martin Helme ütles, et ta ei ole nõus, et Eesti viiakse meie enda valitsuse innukal eestvedamisel sõtta Venemaaga Ukraina territooriumite pärast, eriti olukorras, kus ukrainlased ise otsivad võimalust rahu teha ja arutavad võimalike järeleandmiste üle.
Selle peale kargasid sõjapropagandistid peaministriga eesotsas meile kõri kallale. Muidugi võeti arsenalist kasutusele sellised sõnarelvad nagu „putinist” ja „Kremli retoorika”.
Lõpuks ütles aga ka Ukraina president ise intervjuus USA telekanalile Fox News, et Krimmi sõjaliselt tagasivallutamine pole võimalik ja et inimelusid pole mõtet kulutada.
Nüüd otsivad rahuvõimalusi nii USA kui ka pool Euroopat. Kas nad kõik, eesotsas Ukraina presidendiga on putinistid?
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE-l oli taas õigus ka siis, kui ta ütles, et Ukraina vajab desertööre rindele appi.
EKRE on aastaid rääkinud, et Eesti saab aidata kõige paremini Ukrainal sõda võita, kui ei võta vastu sõjaväeealisi mehi ega nuuma siin desertööre. End „sõjaprintsessiks” pidav Kaja Kallas (Reformierakond) pööritas silmi ning vehkis taas juba narmasteks kulunud Kremli kaardiga.
Aga ühtäkki kavatseski Ukraina riigipea värvata uue mobilisatsiooniga Vene agressori sissetungi tõrjumiseks pool miljonit inimest. See puudutas ka Eestis elavaid ukrainlasi.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE oli taas õigel teel, kui valitsuses andsid tollased ministrid Martin ja Mart Helme kuuma rahapesu teemal, kritiseerides teravalt prokuratuuri.
Mullu kevadel oli Eesti Ekspress sunnitud Isamaa paika pandud peaprokuröri Andres Parmase ja Reformierakonda kuuluva tollase justiitsministri Kalle Laaneti vahelise tüli valguses tegema muuhulgas Helmetele komplimendi.
Ekspress: „Kui Mart ja Martin Helme – toona vastavalt sise- ja rahandusminister – avaldasid 2019. aastal soovi tutvuda Danske ja Swedbanki rahapesumenetluste seisudega, oli Pern samuti juures. Ent Helmete huvi uurimiste üksikasjade vastu oli tema sõnul märksa üldisem kui Laanetil. Toona kritiseeris opositsioonis olnud Kalle Laanet Helmete käitumist teravalt. „Kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg?” küsis ta toona.”
Pärast seda kõike jõuti nii kaugele, et rahapesu protsessi tulemusel plaksutasid meie valitsejad käsi, et saadi 50 miljonit. EKRE ajas aga asja selle poole, et oleks pidanud saama kordi rohkem.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE poliitikud rääkisid 2020. aasta kevadest saadik, kuidas Ukrainast ja Venemaalt siiatulijad toovad kaasa erinevaid viirusi.
Taas hakkas kisa-kära. Peagi teatas Terviseamet, et Eestisse on enim koroonaviirust sisse toodud Venemaalt, millele järgnes Ukraina. See käis ka teiste nakkuste kohta.
EKRE-l oli õigus ka Slava Ukraini aususes ning e-valimiste läbipaistvuses kaheldes jne. Nüüd on projektipartei Eesti 200 parlamenti vedanud Lehtme häbiga kadunud nii Riigikogust kui ka Eestist, protsessist pole midagi kuulda ning Reformierakonna abiratas valitseb alla kaheprotsendilise toetusega.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE-l oli jälle õigus, kui ta nõudis valitsuses olles põlevkivienergia võimaluse säilitamist. Kui oleks läinud nii, nagu rohepöörased liberaalid soovivad, kobaksime praegu pimeduses.
Aga ei koba, sest Enefit Poweri kõik juhitavad elektrijaamad on töövalmis. Enefit Poweri juhatuse esimees Lauri Karp kinnitas läinud aasta lõpul, et vaatamata Estlink 2 rikkele on varustuskindlus Eestis tagatud. Ta sõnas, et autonoomsem elektrisüsteem on kindlasti Eesti jaoks kasulik.
EKRE-l oli jälle õigus!
Seriaali „EKRE-l oli jälle õigus” järgmine osa räägib Kaja Kallase läbikukkumisest nii peaministri kui ka Euroopa Liidu kõrge välisesindajana. Saksa mõjukas väljaanne Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) üllitas ülikriitilise artikli sellest, et Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas on oma ametis läbi kukkunud.
EKRE poliitikud on lapsikult käituva Kaja Kallase ebakompetentsusele ja saamatusele Eesti peaministrina pidevalt osutanud. Ja tulemus Eesti riigi totaalse allakäigu näitel on igaühe silme ees. Nüüd on järg Euroopa Liidu käes.
Mida siis Saksa ajaleht kirjutas?
Kõigepealt seda, et Euroopa Liidu välisministrite nõukogu ei suutnud kokku leppida Kallase kavas suurendada oluliselt Ukrainale antavat sõjalist abi Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugali ja Ungari vastuseisu tõttu.
Kallas suutis Lõuna-Euroopa riikidega tülli minna kohe ametisse asudes, kui ta mitu itaallasest ja hispaanlasest juhtivametnikku vallandas.
Veel ühe Kallasega seotud probleemina toob FAZ välja USA administratsiooni halvustamise. „Mõne diplomaadi sõnul lasi välisesindaja end mängust välja lülitada, kuna kritiseeris Washingtoni liiga tugevalt. Ta nimetas Trumpi survet Ukraina sõja lõpetamiseks räpaseks tehinguks ning kui ta veebruari lõpus Washingtonis saabus, tühistas USA välisminister Marco Rubio kiiresti temaga kavandatud kohtumise, põhjendades seda „kalendrikonfliktiga”. Kallas ei saanud kohtumist ka kellegi teisega USA valitsuses.”
Muidugi meenutas FAZ ka tõika, kuidas Kallas pärast 28. veebruari kokkupõrget Valges Majas, kus Ukraina president Volodõmõr Zelenski sattus USA presidendi ja asepresidendi verbaalsete rünnakute alla, postitas sotsiaalmeedias: „Tänaseks on selgunud, et vaba maailm vajab uut juhti.”
Politicu kirjelduse kohaselt ei õnnestunud jätkuvalt Eesti peaministrina käituval „sõjaprintsessil” saada Jens Stoltenbergi järel järgmiseks NATO peasekretäriks, sest paljud riigid, sealhulgas Saksamaa, kartsid, et ta muudab niigi keerulised suhted Venemaaga veel keerulisemaks.
EKRE aseesimees Mart Helme ütles Riigikogus mitu päeva enne kirjeldatud artikli ilmumist, et Kaja Kallast ei võeta kusagil tõsiselt, ehkki Kallas ise on eputanud, kuidas ta globalistidelt auhindu saab ja kuidas temaga koos pildile püütakse jääda.
EKRE esimees Martin Helme sõnas ühel erakonna volikogudest, et välismaal on piinlik tutvustada end eestlasena just Kaja Kallase pärast.
Juba 2023. aasta augustis ütles Martin Helme Vikerraadio saates „Uudis+”, et Kaja Kallas peaministrina on Eesti jaoks kahjulik, kuigi ta hoiab oma ametist kümne küünega kinni, ning ennustas, et temast saab poliitiline zombi. Loomulikult ei saanud puudutamata jätta Kallase idaraha skandaali.
EKRE-l oli jälle õigus!
Ka on EKRE ammu juhtinud tähelepanu Bidenite maffiale. USA ametist lahkunud president Joe Biden andiski armu oma kuritegude eest karistust ootavale pojale Hunterile, keda ootas ees karistus kahes maksudest kõrvalehoidumise ja relvaseaduse rikkumisega seotud kriminaalasjas.
Nüüd meenutagem, kuidas tollane siseminister Mart Helme sattus hüäänide rünnaku alla, kui nimetas 2020. aastal Joe Bidenit ja tema poega „korrumpeerunud tüüpideks”.
Läks lahti liberaalide paanika. Reformierakondlasest eurosaadik Urmas Paet kirjutas, et „praeguse valitsuse liikmete ilmne eesmärk on hävitada Eesti suhted meie oluliste liitlastega”.
Tollane peaminister Jüri Ratas (siis Keskerakond) teatas lödipükslikult, et „Mart ja Martin Helme peavad lõpetama koheselt Eesti ja USA suhete õõnestamise”.
Nüüd ründasid kõik need Bideni kaitsjad kampaania ajal ja ka pärast seda pidevalt ise meie suurt liitlast USAd ja selle presidendiks valitud Donald Trumpi. Biden viis Ameerika Ühendriigi allakäigule, millele Mart Helme juba nelja aasta eest osutas ning mida on tagantjärele sunnitud tunnistama ka kõige vasakpoolsemad „analüütikud”. Rääkimata sellest, et korruptsioon on tõeks osutunud.
EKRE-l oli jälle õigus!
Reservväelastest luuakse sisejulgeoleku kriisiüksus, teatas Postimees kevade hakul. Tore! Kui EKRE aseesimees Mart Helme soovis siseministrina luua sisereservi, hakkasid poliitilised (kõige)vastased lõugama, et Helme teeb oma eraarmeed.
Tegelikult oli tollane siseministeeriumi sisekaitse reservi loomine plaanis, et aidata kriiside korral kiiremas korras julgeolek tagada.
EKREl on olnud õigus veel paljudes, et mitte öelda enamikus asjades, mille kohta seisukoht võetakse. Ilmselgelt näitab ajalugu, et ka paljusid EKRE algatusi ja arusaamu, mida praegu võimuolijate poolt maha tehakse, ollakse sunnitud peatselt jälle õigeks tunnistama.
Kõike kokku võttes ongi tõene, et ükskõik, milline on probleem, lahendus on alati EKRE. Sest EKRE armastab Eestit ja on valmis ta päästma. Ainus lahendus on EKRE!
Rubriik „EKREl oli jälle õigus!”
– NATO plaan-B on vajalik!
– Põlevkiviplokke on vaja praegu rohkem kui kunagi varem.
– Viirus tuligi idast.
– Süvariik on olemas.
– PPP tee-ehitus.
– Ukraina vajab desertööre rindele appi.
– Ottawast välja!
– Kõik on rahu poolt… peale Eesti liberaalide.
– Pangamaks olnuks vajalik.
– Bidenid osutusid korruptantideks.
– Eestile on vaja sisekaitsereservi.
– Kaja Kallasest ongi saamas poliitiline zombi.
Nimekiri ei ole lõplik