Euroopa Liit tahab olla see, kes ta pole ja kelleks ta ei saagi

Euroopa Liit tehti valmis majandusliiduna, aga mida aasta edasi, seda rohkem hülgab Brüssel liidu põhimõtted, soovides saada föderatsiooniks, ja kui arvestada totalitaarset võimupoliitikat, siis paljude juhtpoliitikute silmis impeeriumiks. See on siiski üle oma varju hüppamine.

Rahvusriikidest on raske impeeriumi luua, sestap on Brüsseli võimukatakombides ilmselt idee luua massimigratsiooni kaudu ameerikalik migrandiühiskond ja luua selle pinnal ühisriik osariikidega. Teine hetke ulmekas on see, et ta loodab rohepöörde korras tuule- ja päikesetehnoloogiaga luua mingi futuristliku fantaasiamaailma, kus EL oleks eestvedaja ja eeskuju. Praegu on juba selge, et see on katastroofi lähedal ehk kaasaegne Thomas More “Utoopia”.

Huvitaval kombel kirjutab sellest ka võimupoliitikute ihumeedia, sealhulgas ajakirjanik Peeter Koppel, kelle sõnutsi usub Euroopa ikka veel, et ta istub globaalse laua taga võrdväärse mängijana.

“Nagu kultuuriliselt kõrgemal tasemel olev partner, kes suudab enda poolt lolliks peetavale kollile moraliseerivat loengut pidada. Ainus probleem on see, et laua teises otsas ei istu täna keegi, kes loenguid kuulaks. Seal istub keegi, kellel on võim, vajadusel muskel ja mitte eriti suures koguses kannatust,” kirjutab Koppel. Jutt käib Venemaast, kellest EL usub ennast üle olevat.

Ajakirjanik lisab, et ei maksa tõsiselt võtta jutte, mida räägib ka “kõrge euroametnik” Kaja Kallas, et Euroopa olevat valmis kaubandussõjaks ja et Brüsselil olevat “relvad”, millega Ameerikale vastu astuda, sest see on bluff. “See on lugu, mida räägitakse selleks, et mitte vaadata peeglisse ja tunnistada, et Euroopa roll globaalses kaubanduses on olemas, aga mitte määrav. Euroopa pole see, kelle tingimustel mäng käib,” lisab Koppel.

Kõige suurem häda on see, et Euroopa on ennast rohepöördega majanduskonkurentsist välja kukutanud: teised riigid võitlevad küll lubatult saastamisega, aga ei hävita oma majandust roheutoopiaga. Ukraina sõda on näidanud NATO Euroopa-osa mannetust, Ukraina pole saanud “surmavat” tuge ning 17. sanktsioonipakett, millest rägitakse kui Venemaa põlvilipanijast ajab naerma juba seetõttu, et see tehti kolm aastat ja kolm kuud pärast Venemaa suuremahulist sissetungi Ukrainasse.

Need on faktid, mitte”Kremli jutupunktid”, ja need faktid tuleb välja tuua, muidu petab Euroopa Liit ennast veel aastaid usuga, et ta on kõikvõimas, lugupeetud ja maailma määrav.

Uued Uudised