06.06.2025
Rain Epler.
Kolmapäeval arutleti Riigikogus taas tuuleparkide üle ning EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler selgitas mõndagi ära lihtsas Võrumaa mehe keeles.
“Iseenesest lihtne eelnõu, peaks olema lihtsalt mõistetav ka kolleegidele Reformierakonnast. Kui on hinnatud, et kõrge tuuliku mõjuala on 20 kilomeetrit, siis võiks ju lähtuda sellest, et ta ongi 20 kilomeetrit, olgu ta merel või maal. Lihtne asi. Millegipärast see ei lähe läbi kolleegide peadesse. Aga lihtsal eelnõul on selles mõttes hea omadus, et ta on nii lihtne ja lihtsalt mõistetav asi inimeste jaoks, et siis selle roheenergeetika apologeedid peavad hirmsa demagoogiaga siia pulti ronima ja hakkama meile rääkima igasuguseid huvitavaid lugusid.
Ma keskendungi oma kõnes põhiliselt sellele, mis siin täna räägitud on. Yoko ikkagi jõudis jälle selleni, et kõige odavam on elektrit teha tuuletuugenite ja päikeseparkide abil. No ei ole, Yoko. Selle kohta on nii palju arvutusi tehtud, nii palju kirjandust, et see jutt, et kütus on tasuta ja siis ongi kõik tasuta, ei ole tegelikult asjasse puutuv jutt. Tegelikult on kallis, sellepärast et lisaks sellele, et sa teed tuuliku ja päikesepargi, pead sa sinna kõrvale tegema kas gaasijaama, ehitama akusid, ostma läbi kaablite mingit stabiliseerivat elektrivõimsust mujalt, sa pead võrku kõvasti investeerima ja nii edasi ja nii edasi. Ei ole odav.
Siis see jutt, mis on tulnud, et miks ei ole mõistlik suurendada seda ala. Siis tõesti kuulad ja imestad. Reformierakondlane kõnetoolis räägib, et nad tahavad inimestele raha jagada ja vat muidu ei saa jagada, kui see mõjuala ära suurendada. Tõesti, no ei taha ju. Kui me vaatame siin viimase kahe aasta jooksul tehtud seadusemuudatusi, siis raha tahetakse ikka inimestelt ära võtta. See jutt jälle ei ole kuigi usutav, et mõjuala ei saa muuta, sest muidu inimestele ei saa raha jagada.
Ja siis jällegi klassika, et maal elavad väheinformeeritud inimesed Reformierakonna nägemuses. Lisaks täna siis lisandus sellele: vaatavad liiga kõvasti telekat, tekib mürahäiring. Jällegi selline elevandiluutornist alla vaatav jutt.
Ja muidugi lõpetuseks, Yoko, arhitektuur. Tõepoolest, eile ju käisime komisjoniga seal ja arhitektuurist oli juttu ja mulle tundus, et see on sinu jaoks midagi, midagi olulist. Ja arhitektuuril kindlasti on kaks olulist aspekti. Üks on, eks ole, funktsionaalsus ja teine on esteetika, visuaal. Huvitaval kombel jälle on niimoodi, et linnainimesed kuidagi naeruvääristavad seda, kui looduse keskel elavad inimesed ütlevad, et tahaks, et kusagil säiliks see Eestimaa visuaal, ilma et seal oleks suuri tööstusrajatisi.
Ja nüüd me jõuame nende energiatootmisviisideni. Kui näiteks selline poole miljoni inimesega linn, selline, Tallinn enam-vähem sinna kanti on, natuke väiksem, elektriga ära varustada, teha arvutus umbes nii, võtta aluseks inimese kohta energiatarve Euroopa Liidus keskmiselt, siis kui teha seda gaasijaama abil, on vaja kuskil üheruutkilomeetrist ala, tuumajaamal poolteist, põlevkivil kaheksa, ladustamine, kütus ja kõik nii edasi, ja nüüd päike ja tuul 40, tuulepargid 100. 100 ruutkilomeetrit! Selline pool Tallinna või seitse Võru või kaks ja pool Tartut. Noh, ei kõla tegelikult mõistliku ruumikasutusena. Jällegi haakub selle arhitektuuriküsimusega, ma leian.
Ja mõni mõte veel ka sellest eilsest külastusest Sopi-Tootsi tuuleparki, millest täna siin kolleegid nii palju rääkisid. Eile elektri hind odav, aga tuulik käib ikka ringi. Miks ta käib? Tuulik osaleb sagedusturul. Sagedusturult saab praegu Eestis raha teenida palju magusamalt kui mõnestki muust kohast.
Reformierakonna kontori poliittehnoloogid on mõelnud ka juba välja, kes on süüdi. Lätlased! Mäletate, ühel hetkel, kui elektri hind oli kallis, siis olid soomlased süüdi, et sauna teevad. Nüüd on lätlased süüdi, noh, ma ei teagi, milles nad süüdi on, lihtsalt lätlased on süüdi. Siis ei pea jälle vaatama ise peeglisse ja mõtlema, et äkki oleme ise ka midagi valesti teinud.
Ja noh, osalevad seal sagedusturul, aga ärge saage valesti aru, ega tuulik ei tee elektrit sellise sagedusega, nagu on võrgusagedus. All inverter igal tuulikul, et sagedus korda ajada. Ma siis küsisin Enefit Greeni juhilt, et kuulge, aga kui te tegelikult selle inverteriga seda sagedust siin pakute, siis odavam ja lihtsam oleks ju akud ehitada nende tuulikute asemele. Miks te panete suure betoonkäraka maa sisse ja terasvaia püsti, et sagedusturu jaoks seda asja teha? Selles mõttes aku nii visuaali, paigalduse, lihtsuse kui kõige mõttes teeks asja ära.
Teate, mis ta vastus oli? Ei olnud üldse nagu siin vastatakse, niimoodi pikalt. Tuleb peaminister, küsid jah-ei-küsimuse või midagi lihtsat, ta räägib sulle kolm minutit muinasjuttu. Ta vaatas mulle otsa ja ütles: “Muidugi oleksime pidanud akud panema, kui oleks teadnud.” Kui oleks teadnud.
Aga noh, tegelikult muidugi seal väike nüanss on. Selleks et seda sagedusturgu tekiks, siiski keegi peab tuule‑ või päikesepargi ehitama, et seda võrgusagedust kogu aeg nagu viltu ajada, et seda asja kogu aeg segi peksta, siis saab keegi teenida raha, et seda jälle korda ajada. Sihukene, noh, mõnes mõttes ma ütleksin, et puhtalt kui ettevõtja seisukohast pragmaatiliselt vaadata, on maru kihvt ärimudel üles pandud, üks solgib, teine tasakaalustab.
Kusjuures kolleeg Kadastik, kes just saali tuli, kirjutas väga uhkelt siin paar päeva tagasi, kuidas küll ta teenib hästi raha selle oma akudega, millega ta sagedusturul osaleb, koduakudega. Ma hakkasin mõtlema, et Kadastik on kirjutanud ka sellest, et tal on ju oma väike päikesepark. Ise solgib ja siis ise tasakaalustab ja raha tuleb. Ja meie kõik maksame. Kusjuures ülejäänud need Reformierakonna inimesed, kes ei ole seda läbi hammustanud ja kellel ei ole seda süsteemi kodus, need maksavad ka. Nii et fraktsiooni koosolekul las Kadastik maksab vähemalt teile teie osa tagasi.
Ja nüüd viimane asi sealt eilset külastuselt. Saja protsendi eesmärk, mis on Eesti seaduses. Eile küsisin jälle asjas osalevat inimeselt, Enefit Greeni seesama juht, küsisin, et kas on mõistlik ja kas on teostatav see seaduses olev eesmärk. Ta ütles, loomulikult ei ole mõistlik ega pole ka teostatav. Küsisin ka Yokolt. No Yoko vastus oli umbes selline, et mis siis, et ta seaduses on, ega noh ei pea ju täitma. Ma ütlesin, et me nagu riigina anname ju kodanikele vale sõnumi, et siin ise teeme seaduse ja siis ise siin hakkame suhtuma niimoodi, et ah, tead, need seadused, polegi vaja täita.
Sellest doktriinist lähtuvalt ma ütleksin, et, kodanikud, kui lähenemine on, et seadusi võib täita sellel hetkel, kui tundub, et noh, tahan täita, siis mõnes mõttes võitlus ebaefektiivsete energiatootmisallikatega nagu tuugenid ja päikesepargid kodanikualgatuse korras mahub sellesse raami.
Aga selleni ei tahaks jõuda, ei tahaks ikkagi nende hangude ja vikatiteni jõuda, kuigi aina rohkem tundub, et muu ei aita, et sa võid siin rääkida, puust ja punaseks ette teha, vaadatakse otsa, eravestluses, nagu Yoko täna ütles, Rain, tahaks sinuga nelja silma all rääkida, siis isegi tunnistatakse, Rain, paljugi oli sul õigust, aga vaat siin hääletusel, kõnetoolis seda ei tunnistata.”
Uued Uudised