Tuuleparkide ja paneelipõldude jäätmeid ei saa utiliseerida ja need jäävad kohalike mureks

Eestimaal kiirustatakse tuuleparkide ehitamisega, kuid neil entusiastidel, kes neid ootavad, tasub arvestada, et mahakantud tuulikute ja päikesepaneelide utiliseerimist praktiliselt ei tehta ja nende mahakandmise järel jääb see probleem kohaliku rahva mureks. Ka Eestis on teada, et ühele prügimäele on juba tuulikulabasid maetud, päris õudusunenägu tuleb meie lastele.

Kümned miljonid tonnid kasutusest kõrvaldatud tuuleturbiinide rootoreid ja päikesepaneele satuvad prügimäele või müüakse kolmanda maailma riikidesse. Taaskasutus? Enamikku neist pole tegelikult võimalik utiliseerida. Selle asemel saastavad need ohtlikud jäätmed pinnast ja põhjavett. See pole kindlasti keskkonnasõbralik.

Niinimetatud energiasiiret peetakse Saksamaal ja kogu maailmas väidetavalt vastiku kliimamuutuse ravimiks, kuid tõde on kainestav: tuuleturbiinid ja päikesepaneelid jätavad endast maha üha kasvava mürgiste jäätmete mäe, mille jaoks kellelgi plaani pole. Samal ajal kui poliitikud ja aktivistid ülistavad “rohelist tulevikku”, satuvad miljonid tonnid jäätmeid prügimägedesse või arengumaadesse. Tööstuse vastutustundetus ja poliitikute teadmatus näitavad, et energiasiire on kulukas viga, mis loob rohkem probleeme kui lahendab.

Tuuleturbiinid: hiiglaslik rämps puhta energia asemel

Tuuleturbiinide rootorilabad – hiiglaslikud klaaskiust ja vaigust konstruktsioonid – sümboliseerivad energiasiirde hullumeelsust. Need on ehitatud tormidele vastu pidama, praktiliselt taaskasutamatud ja kuhjuvad prügimägedesse üle maailma. EL ennustab 2050. aastaks kuni 43 miljonit tonni rootorilabade jäätmeid. Saksamaal, kus tuuleenergiat ülistatakse kui “tulevikutehnoloogiat”, satuvad kulunud labad juba ladudesse või maetakse maha. Olukord on sarnane USA-s, näiteks Casperis Wyomingis. Kodanikud, kes rahastavad selle hulluse toetusi kõrgete elektrihindade ja maksudega, jäävad selle jäätmega hätta.

Sellised katsed nagu pürolüüs või uued termoplastsed rootorilabad on endiselt kallid katsed, millel puudub väljavaade. Saksamaal puuduvad selged jäätmete kõrvaldamise juhised ja operaatorid väldivad oma kohustusi. Sellistes piirkondades nagu Mecklenburg-Vorpommern, kus tuulepargid rikuvad maastikku, kasvab elanike viha: miks ei arvestatud jäätmemäega, kui poliitikud seda tehnoloogiat läbi surusid? Energiasiire näitab siin oma tõelist palet: halvasti läbimõeldud projekt, mis koormab nii keskkonda kui ka kodanikke.

Päikesepaneelid: mürgised jäätmed roheliste unistuste asemel

Miljonid päikesepaneelid, mis Saksamaal katuseid ja põlde katavad, on järjekordne tõestus kliimafanaatikute pettusest. Need sisaldavad väheses koguses hõbedat ja vaske, kuid nende ringlussevõtt on tehniline ja rahaline õudusunenägu. Kuni 90 protsenti moodulitest satub prügimäele, kuna ringlussevõtt on kahjumlik. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri andmetel oodatakse 2050. aastaks kogu maailmas 35 miljonit tonni päikesejäätmeid; Saksamaal võib see arv peagi ulatuda sadade tuhandete tonnideni aastas.

Euroopas, kus energiaüleminek maksab miljardeid, ignoreeritakse utiliseerimist. Kasutatud paneele transporditakse sageli (ja ebaseaduslikult) vaestesse riikidesse , kus need utiliseeritakse keskkonnastandardeid järgimata – see on probleemide ilmne eksport. Mürgiste ainete, näiteks raskemetallide, oht, mis võib saastata pinnast ja põhjavett, on varjatud. Kuid üldises rohelise globalismi hulluses ei hooli sellest peaaegu keegi.

Seadused: kaootiline lapitekk

Jäätmekäitluse reguleerimine on ülemaailmne läbikukkumine. Saksamaal nõuab ELi WEEE direktiiv päikesemoodulite ringlussevõttu, kuid selle rakendamine on nali: paljud ettevõtjad ignoreerivad nõudeid, sest ringlussevõtt on liiga kallis. USA-s näitab Washingtoni näide, kui hambutud sellised seadused on – need on olemas, kuid keegi ei jõusta neid. Saksamaal ähvardavad demonteerimise ja utiliseerimise kulud jääda omavalitsuste ja maaomanike kaela, samal ajal kui tööstusharu oma vastutusest kõrvale hiilib.

Erinevalt tavapärastest elektrijaamadest, kus utiliseerimise sätted on kohustuslikud, puuduvad tuule- ja päikeseelektrijaamade kohta peaaegu igasugused eeskirjad. Tuuleenergia poolest rikutud piirkondades nagu Schleswig-Holstein, on kasvamas mure mahajäetud jaamade võimaliku maastikku rikkuva mõju pärast. Kliimahüsteeria poolt ajendatud poliitikud on neid probleeme ignoreerinud ja jätnud kodanikud lahendamata küsimuste kaosesse.

Allikas: Report24