07.06.2025
Massilist tuuleenergeetikat võib nimetada ka saastenergeetikaks.
Rootsi energeetika- ja majandusprofessorid Per Fahlén, Magnus Henrekson ja Mats Nilsson avaldasid raporti “Elekter iga hinna eest? Tuuleenergia tegelik kulu”, milles nad 𝘁𝗼𝗼𝘃𝗮𝗱 𝗲𝘀𝗶𝗹𝗲 𝗺𝗶𝘁𝗺𝗲𝗶𝗱 𝘁𝘂𝘂𝗹𝗲𝗲𝗻𝗲𝗿𝗴𝗶𝗮 𝗸𝗮𝘀𝘂𝘁𝗮𝗺𝗶𝘀𝗲𝗴𝗮 𝘀𝗲𝗼𝘁𝘂𝗱 𝗽𝗿𝗼𝗯𝗹𝗲𝗲𝗺𝗲, keskendudes Rootsi näitele, kuid järeldused on laiendatavad kogu Euroopale.
Peamised probleemid ja järeldused.
Tootmise ebaühtlus ja kõrged kaudsed kulud:
– Tuuleenergia sõltub ilmast ning toodang on ebastabiilne.
– Elektrisüsteemi stabiilsuse säilitamiseks tuleb investeerida kallisse varuinfrastruktuuri (nt fossiiljaamad, salvestussüsteemid), mille kulud kantakse lõpuks tarbija poolt.
– Börsihind võib küll madal olla, kuid see ei kajasta süsteemseid lisakulusid.
Suurenenud katkestuste oht:
– Ilmastikust sõltuva energia osakaalu kasv suurendab elektrikatkestuste riski, nagu näha oli Hispaania ja Portugali katkestustest aprillis.
Võrguinvesteeringud ja kaugus tarbijast:
– Tuulepargid paiknevad hajusalt ja tihti kaugel tarbijatest, nõudes ulatuslikke investeeringuid võrkudesse, mis teeb elektrivõrgu hoolduse ja arenduse kallimaks.
Tuumajaam kui alternatiiv:
– Teadlased pooldavad tuumajaamu kui stabiilset ja kulutõhusamat lahendust, mis ei vaja suuri võrguinvesteeringuid.
Paratamatu vajadus fossiilkütuste järele:
– Riigid, kus on palju päikese- ja tuuleenergiat, peavad jätkuvalt hoidma töös fossiiljaamu, mis muudab süsteemi vähem tõhusaks ja kergitab kulusid.
Müüt odavast taastuvenergiast:
– Madalat börsihinda reklaamitakse eksitavalt kui tuuleenergia odavust. Tegelikkuses peab arvestama ka varustuskindluse, võrguinvesteeringute ja tasakaalustavate süsteemide kuludega.
– Näiteks Saksamaal on taastuvenergia tootmisvõimsus kahekordne tarbimisvajadusega võrreldes, kuid pool elektrist tuleb siiski fossiilkütustest.
Salvestuse kitsaskohad:
– Vajalikud akusalvestid oleksid ülimalt kallid ja keskkonnamõjuga – hinnanguliselt vastutaks üks vajalik akupark kolmandiku Rootsi CO₂-heitmete eest.
Tuuleparkide eluiga ja negatiivsed mõjud:
– Reaalne eluiga on lühem kui planeeritud: maismaatuulepargid töötavad keskmiselt 15, meretuulepargid 12 aastat.
– Tuulepargid alandavad kinnisvara väärtust, tekitavad keskkonna- ja kaitseprobleeme ning häirivad kohalikke elanikke. Rootsis on selle hinnanguline majanduslik kahju kinnisvaraomanikele 100 miljardit krooni (~9,14 miljardit eurot).
JÄRELDUS:
Raportis kritiseeritakse tugevalt tuuleenergia üleidealiseerimist poliitikas ja rõhutatakse 𝘃𝗮𝗷𝗮𝗱𝘂𝘀𝘁 𝗮𝗿𝘃𝗲𝘀𝘁𝗮𝗱𝗮 𝗸𝗼𝗴𝘂 𝘀ü𝘀𝘁𝗲𝗲𝗺𝗶 𝗺𝗮𝗸𝘀𝘂𝗺𝘂𝘀𝘁, 𝘃𝗮𝗿𝘂𝘀𝘁𝘂𝘀𝗸𝗶𝗻𝗱𝗹𝘂𝘀𝘁 𝗻𝗶𝗻𝗴 𝗽𝗶𝗸𝗮𝗮𝗷𝗮𝗹𝗶𝘀𝘁 𝗸𝗲𝘀𝘁𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂𝘀𝘁.
Teadlased hoiatavad, et tuuleenergia intensiivne arendamine võib põhjustada rohkem probleeme kui lahendusi, kui ei arvestata varjatud kuludega ja alternatiivsete lahendustega, nagu tuumaenergia.