11.06.2025
Kliimafanaatikud üritavad igapäevaelu takistada. Selliseid aktsioone juhitakse kulisside tagant.
Kliimahüsteeria jätkub. Ka kolmapäeval kirjutab BNS: “Copernicus: läinud kuu oli mõõtmisajaloo soojuselt teine mai” (BNS: Eestis oli viimase 15 aasta jahedaim mai) ja “Teadlased: Gröönimaa jääkilp sulas mais keskmisest palju kiiremini”. On selge, et tegu on laialdase propagandakampaaniaga.
Salajased lepingud Euroopa Komisjoni ja mitme vabaühenduse vahel on paljastatud – kodanike veenmiseks oma jäiga kliimapoliitika väidetavas vajalikkuses kasutas Euroopa Komisjon väga küsitavaid vahendeid, mis rikuvad kõiki demokraatlikke põhimõtteid.
Ainuüksi 2023. aastal kandis Brüssel üksikutele vabaühendustele üle kuni 700 000 eurot. Kokku hõlmab see niinimetatud “tegevuskulude toetusi” umbes 15 miljoni euro ulatuses aastas. See summa peaks lähiaastatel veelgi suurenema. Kogu projekti rahastati ja rahastatakse – nagu arvata võis – maksumaksjate rahaga, millest suur osa tuleb Saksamaalt.
Lisaks sellele ei varustanud Euroopa Komisjon vabaühendusi mitte ainult rahaliste vahenditega, vaid tegutses ka niiditõmbajana. Väliselt pidid kliimaaktivistid tegutsema oma äranägemise järgi, kuid kulisside taga tõmbas Brüssel niite üksikasjalike juhistega. Skandaali eest vastutavad Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermans, toonane Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik, ja tema Leedu keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius.
WamS teatas sündmustest esimesena, viidates varem salajastele lepingutele, mis sõlmiti Euroopa Komisjoni ja mitme vabaühenduse vahel aastast 2022. Nende lepingute kohaselt peaksid ühendused vastutasuks Brüsselist tehtavate – paljudel juhtudel kuuekohaliste – maksete eest suurendama valitud ettevõtete ja põllumajandusettevõtete „finants- ja õigusriski“ – kuni äritegevuse lõpetamiseni.
Saksa parlamendiliige Monika Hohlmeier räägib uurimiste käigus paljastatud „õõnestavatest plaanidest“ ja nimetab „murettekitavaks“, et kõik Euroopa Komisjoni kontrollimehhanismid ilmselt ebaõnnestusid, võimaldades miljonite eurode suuruse rahastamise voolu. See tundub aga alahinnanguna, kuna Euroopa Komisjon ei ole antud juhul kaugeltki „lihtsalt“ traditsiooniline rahastaja, vaid on pigem võtnud enda kanda tellija rolli.
Hohlmeier jätkab: „On kahetsusväärne, et endiste volinike Sinkevičiuse ja Timmermansi ajal anti üldiseid toetusi organisatsioonidele, mille tööprogrammide eesmärkideks olid radikaalsed aktsioonid, varjatud poliitiline lobitöö ja otsustajatele surve avaldamine.“ Tema CDU kolleeg Markus Pieper näeb seda kui “võimude lahususe põhimõtte selget rikkumist”, kuna EL on täidesaatva võimuna avaldanud enam-vähem otsest mõju seadusandlikule võimule – ja ilmselt maksnud aktivistidele nende teenuste eest.
Silmapiiril ka põllumehed ja vabakaubandus
Kuid see pole veel kõik: lisaks kriitilisele infrastruktuurile olid Euroopa Komisjoni volinike salaoperatsioonid suunatud ka suhteliselt väikeste põllumajandusettevõtete vastu. Selles kontekstis väidetakse, et raha on voolanud mitmele valitsusvälisele organisatsioonile, kes omakorda on neid kasutanud Euroopa Parlamendi liikmete mingil moel “mõjutamiseks”, näiteks enne hääletusi teatud pestitsiidide ja kemikaalide määruste või keelustamise üle.
Teine konkreetne näide puudutab valitsusvälist organisatsiooni nimega “Maa Sõbrad”. Aktivistid said Euroopa Komisjoni ametnikelt tellimuse torpedeerida Mercosuri vabakaubanduslepingut Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahel, mis oli sel ajal läbirääkimiste järgus. See on selge topeltstandardite juhtum, arvestades, et eriti EL mässab Donald Trumpi tariifipoliitika vastu ja nõuab korduvalt vabaturge.
Euroopa Parlamendi liige ja FDP föderaalpartei aseesimees Svenja Hahn usub, et usaldus Euroopa institutsioonide vastu on tohutult kahjustatud: „Kodanikele on jäänud mulje, et komisjon kasutab maksumaksja raha ainult enda jaoks soodsate arvamuste edendamiseks.“ See tekitab kahtluse, „et heategevuslikud eesmärgid, näiteks keskkonnakaitse, ei ole prioriteediks.“
Skandaali juures on tõeliselt üllatav see, et kõik on nii üllatunud või vähemalt väliselt teesklevad seda. Roheline lobi on – vastupidiselt oma kohtade osakaalule enamikus parlamentides – võimas, olgu siis Berliinis või nüüd ka Brüsselis.
Ajakirjanik Kai Rebmann