19.06.2025
Raport
Eile kirjutasime, kuidas Eesti meediakanalid on võtnud üksmeelselt maha vaikida ODIHRi hävitava raporti Eesti e-valimiste suhtes. Nüüd on üht-teist ilmunud, kuid loomulikult hoopis vääraka nurga all.
Delfi enam ei teeskle ka, et püüab olla sõltumatu väljaanne – see võtab kasutusele nõukogude liidu aegse põhilise propagandanipi ja näitab asju hoopis vastupidises valguses, riputades oma loo konksu otsa, mis kannab pealkirja „ODIHR tunnustab Eestit kui ainulaadset riiki maailmas, kus internetihääletus on kättesaadav kõigile valijatele ja on saanud põhiliseks hääletusviisiks”.
Tegelikult viitas raportöör unikaalsust mainides lihtsalt sellele, et mujal sellist valimisviisi ei viljeleta.
Lisatud on ka kommentaar koalitsioonipoliitikult (!) Mario Kadastikult (Reformierakond), kes ütleb sirge näoga, et enamik murekohti on juba lahendatud ja teeb raporti peale imestava näo pähe. Ei mingit kriitika omaksvõttu valitsuse sülekoeraks oleva väljaande poolt!
ERRis antakse sõna aga Vabariigi valimiskomisjoni juhile Arne Koitmäele, kes alles hiljuti käis Riigikogu erikomisjonis vassimas ja räägib nüüd rahvusringhäälingus, kuidas kõik on hästi.
Samas poetab Koitmäe Uudis+ saates, et nõutud usaldust e-hääletamine vastu pole lihtne näidata. „Et oleks läbipaistev, tavainimesele lihtsamini mõistetav – kuigi lihtne see kindlasti ei ole,“ ütles ta.
Ja edasi pool tundi jauramist ja vaidlemist autoriteetse ja sõltumatu organisatsiooni raporti kokkuvõttega.
Veel taustast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) annab e-valimiste turvalisuse raportis soovitusi e-valimistega seonduvat seadustes täpsemalt reguleerida, e-valimisi puudutavate seadusemuudatuste eel avalikkust laiemalt kaasata ning tõsta valijate teadlikkust e-valimistest ja hääletamise salajasuse põhimõttest.
OSCE/ODIHR ekspertgrupp külastas Eestit e-valimiste süsteemi uurimiseks tänavu veebruaris, seda riigikogu juhatuse liikme Arvo Alleri (EKRE) palvel. Aller palus hinnata e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Toona ütles ta, et ootab selgust valimiste ühetaolisuse ja läbipaistvuse põhimõttes ning kuidas see kajastub e-valimistes.
Raporti eesmärk oli hinnata elektroonilise hääletamise seadusandlikku raamistikku ning kas see vastab valimiste põhiprintsiipidele, e-hääletamise tehnilist korraldust see ei käsitlenud.
Pärast e-hääletamise kasutuselevõtmist on ODIHR vaadelnud riigikogu valimisi viiel korral.
Raportis annab ODIHR rea soovitusi e-valimistega seonduvaks teavitustööks, e-valimisi puudutava täpsustamiseks seadusandluses ning usaldusväärsuse tagamiseks avalikkuse kaasamiseks.
Kokkuvõte ODIHRi soovitustest Eesti e-hääletuse regulatsiooni parandamiseks
A. Tulevikus tuleks e-hääletust puudutavaid olulisi muudatusi seadusandluses teha alles pärast laiapõhjalist avalikku arutelu ja parlamendi ning ühiskonna selget toetust. Arvestades e-hääletuse tehnilist keerukust, peaksid aruteludesse olema kaasatud ka sõltumatud eksperdid, akadeemikud ja kodanikuühiskonna esindajad.
B. Seaduses tuleks veelgi täpsemalt lahti kirjutada, kuidas tagatakse e-hääletuse puhul valimiste üldpõhimõtted – valimisõiguse universaalsus, võrdsus, salajasus ja vaba tahte avaldamine.
C. Et tugevdada valija õigust hääletada vabalt ja salajas, võiks kehtestada täiendavaid meetmeid, näiteks järjepidev valijate teavitustöö, hääletamisel selged juhised salajasuse tagamiseks ning kohustuslik kinnitus, et hääl antakse vabalt ja ilma mõjutusteta.
D. Seaduses tuleks sätestada kohustus, et riigi valimiskomisjon ja valimisteenistus koos RIAga jälgivad võimalikke rikkumisi e-hääletussüsteemis. Samuti tuleks nõuda, et pärast valimisi tehtaks sihipäraseid kontrolle, eriti olukordades, kus võib kahtlustada kollektiivset või järjestikust hääletamist sama seadme kaudu.
E. Valimisseaduses tuleks selgelt määratleda objektiivsed kriteeriumid, mille alusel saab riigi valimiskomisjon otsustada e-hääletuse algatamata jätmise, peatamise või lõpetamise või tulemuste kehtetuks tunnistamise. Samuti peaks seadus täpsustama, millistel tingimustel võib lubada või keelata mobiilseadmete kasutamist e-hääletusel.
F. Tehnilised, korralduslikud, turva- ja kontrollinõuded, mis e-hääletust reguleerivad, tuleks muuta veelgi selgemaks ja ajakohastada neid regulaarselt, kaasates protsessi läbipaistvalt ja avatult ka sõltumatud eksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad.
G. Seaduses peaks olema täpselt määratletud kõik kontrolli- ja järelevalvemehhanismid, mis kehtivad e-hääletuse puhul. Kontrolli peavad ellu viima sõltumatud osapooled ning vastama rahvusvaheliselt tunnustatud heale tavale ja tehnoloogilistele standarditele.
H. Seaduses tuleks selgelt sätestada, millised kontrollivormid on lubatud ka huvilistest avalikkuse liikmetele – näiteks kodanikest vaatlejatele ja rahvusvahelistele ekspertidele – ning määratleda vajalikud läbipaistvusmeetmed, mis võimaldavad nende osalust.
I. Seaduses tuleks täpsustada nõuded individuaalsele ja üldisele kontrollitavusele ning nende juurde kuuluvatele mõjutuskindlust tagavatele meetmetele. Tuleks määrata, kes on õigustatud teostama üldist kontrolli ja millistel tingimustel võivad selles osaleda vaatlejad.
J. Kaaluda tuleks eraldi regulatsiooni kehtestamist, mis lubaks vaatlejatel või kolmandatel isikutel esitada avalikkuse huvides kaebusi e-hääletuse võimalike rikkumiste kohta. Samas tuleks seaduses arvestada e-hääletuse spetsiifikat kaebuste esitamise tähtaegade, tõendamisnõuete ja lahendamisprotseduuride kujundamisel.
K. Tuleks üle vaadata karistusseadustik, et vajadusel lisada eraldi e-hääletust puudutavad rikkumiste koosseisud ja määrata neile tõhusad ja proportsionaalsed sanktsioonid.
Loe lisaks:
ODIHRI RAPORT | Peavoolumeediat kriitika meie e-valimiste kohta ei huvita