25.06.2025
RDX on kange kraam ja õige mürgine pealegi.
Riik registreeris lõhkeaine tootmise äriühingu Hexest Materials AS, avalike andmete kohaselt hakatakse Tõstamaal valmistama RDX-tüüpi lõhkeainet (Research Department Explosive, keemiliselt hexahydro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triazine, tuntud ka kui heksogeen või tsükloniit). Ollus ise on mürgine ja selle tootmine Los Alamoses kujunes looduskatastroofiks.
Võimalikult vähe keemiasse kaldudes võib öelda, et RDX-i toodetakse peamiselt nitrolüüsi reaktsiooni kaudu, kus heksamiin reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega. Kõrvalsaadusteks on metüleendinitraat, ammooniumnitraat ja vesi. RDX kristallide puhastamisel eraldatakse happelised jäägid ja kõrvalsaadused. See kõik kõlab päris halvasti ja toob endaga kaasa ilge jama:
Kõige hullem on põhjavee saastumine, Los Alamose (USA) Cañon de Valle piirkonnas põhjustas RDX-i tootmise heitvesi (1951–1996) põhjavee ja allikate saastumise. Pinnase puhastamine lõpetati 2017. aastal, kuid sügavama põhjavee saastumise menetlemine jätkub.
Pommitehase järelt kasimine oli Heraklese vääriline kangelastegu, pinnase aktiivne puhastamine kestis umbes 50–60 aastat (1960. aastatest kuni 2017), kuid kogu protsess (sealhulgas eelnevad uuringud ja jätkuv põhjavee jälgimine) hõlmab üle 70 aasta (1951–2025 ja edasi).
Odav lõbu see ei ole, arvestades, et pinnase puhastamine lõpetati 2017. aastal ning see hõlmas ulatuslikke töid (nt pinnase eemaldamine, transport ja utiliseerimine), võib eeldada, et Cañon de Valle puhastuskulud olid tõenäoliselt 10–50 miljonit dollarit ainuüksi pinnase klaarimiseks.
Sügavamate põhjavee horisontide puhastamine võib lisada märkimisväärseid kulusid, kuna see nõuab täiustatud tehnoloogiaid (nt bioremediatsioon) ja pikaajalist jälgimist. Siin on mõtlemisainet küllaga. Tehas planeeritakse Pärnu linna, Pärnu lahe lähedusse, mis seab suvepealinna edasise eksistentsi õige rasvase küsimärgi alla.
RDX-i saastumine Cañon de Valle’s tekkis 1951–1996, kui reovesi, mis sisaldas RDX-i, voolas settimisbasseinidesse ja sealt edasi kanjonisse, saastates pinnase, pinnavee ja põhjavee. RDX-i madal biolagunevus ja kõrge liikuvus pinnases raskendavad puhastamist. Saastunud pinnas (sh RDX ja muud kemikaalid) eemaldati ja viidi utiliseerimiseks väljaspool osariiki, näiteks Utah’sse.
Ma ei hakka siin pikemalt kõikvõimalikke loodusmõjusid ka kantserogeene üles lugema, asi paistab selletagi piisavalt halb ning sarnaneb esmapilgul fosforiidi rikastamisel tekkivate happejärvedega. Aga eks ta ole kaitsevõimele hea, kui vesi enam juua ei sünni ja kalad meres tont teab mis monstrumisteks muteeruvad – heidutus missugune.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.06.2025