26.06.2025
Kaja Kallas
Eestis välja naerdud endine peaminister ja praegune ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas on lühikese ajaga kaotanud tõsiseltvõetavuse ka Euroopas, kolistades ühte ämbrit teise järel. Alles irvitati Euroopa Parlamendi ees tema elulooraamatu üle, nüüd näitas ta üles rumalust Iirimaa ajaloo suhtes ning lõpuks tahab Kanada Euroopa Liitu võtta, sest neid ühendab Arktika.
ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas möönis NATO tippkohtumisel, et mõttel vahtralehemaal Euroopa Liiduga ühineda on jumet, sest Euroopat ja Kanadat seob Arktika.
Kui Bloombergi televisiooni ajakirjanik päris Kallaselt, kas EL on valmis kaaluma kandidaadina riike, mis asuvad väljaspool Euroopat, ütles Eesti endine peaminister: „Ja loomulikult, meil on maailmas palju sõpru, mis on hea. Ma ütlesin ka, et ehk on mõnevõrra takistuseks see, et nad pole geograafiliselt Euroopas. Ja neil oli sellele vastus. Arktika. Me oleme seotud Arktika kaudu. Nii et kes teab.“
ELi kandidaatmaadeks on praegu Lääne-Balkani riigid, Ukraina ja Moldova, aga ka Türgi ja Gruusia. Samas lükati 1987. aastal tagasi Maroko liitumistaotlus põhjendusega, et tegemist ei ole Euroopa riigiga.
Poliitik ja ajaloolane Anti Poolamets: „Hitler ei julgenud isegi unistada Kanada Suur-Saksamaaga liitmisest. Selle eest on olemas suur juht ja õpetaja Kaja Kallas, kes keeras paari aastaga Eesti elu nii kihva, et ta pidi iga hinna eest siit Brüsselisse ära sokutama. Suur kombinaator tahabki nüüd Suur-Saksamaa plaanidest koos oma vonist ülemusega kordades vägevamat riiki kokku klopsida. Kuidas peaks kõlama uue ühisriigi nimi, hümn ja milline oleks armee? Usutavasti pakuks Kallas end ülemjuhatajaks…“
Hiljuti nõudis aga Euroopa Parlamendi saadik ELi välispoliitika juhilt vabandamist, sest Kallas väljendas Iirimaa neutraalsuse küsimuses ignorantset seisukohta.
RTE kirjutas möödunud neljapäeval, et Kaja Kallas väljendas arvamust, et Iirimaa neutraalsuspoliitika on tingitud sellest, et Iirimaa ei mõista tänapäeva maailmas toimuvaid koledusi, massiküüditamist, kultuuri ja keele allasurumist.
Iirimaa Sinn Féini partei Euroopa Parlamendi liige Kathleen Funchion tegi seejärel avalduse sõnades: «Mind hämmastas Kallase sõnavõtt, mis näitas seda, kuidas tal puudub arusaamine Iirimaa ajaloost. (—) Oma kõnes rõhutasin Iirimaa pikaajalist neutraalsuspoliitikat, mille kujundasid meie enda kogemused kolonialismi ja enesemääramise eest võitlemise vallas. Kallase väide, et Iirimaa lihtsalt õitses sõjajärgsel perioodil ilma traumade ja rõhumiseta, on sügavalt ebaadekvaatne ja ignoreerib meie kogemust.“