On tõsiasi, et prokuratuuri jaoks on viimasel ajal kujunenud lemmikparagrahviks “kelmus”, mille koosseisu nad on omaalgatuslikult “laiendanud” ja mida nad kasutavad ebameeldivatele inimestele ebaseaduslikke süüdistusi ja kohtuotsuseid konstrueerides.
Mõtlesin ennast korraks prokuratuuriks ja hindasin nende (avardatud ja laienenud) pilguga Pihlakodus asetleidnud (dementsete) eakate vägistamisjuhtumeid.
Jõudsin järelduseni, et Pihlakodus toimunu puhul on tegemist sulaselge kelmusega grupi poolt. Kõnealuses hooldekodus küsitakse tasu vahemikus 2090-2690 eurot kuus, mille eest lubatakse:
– teenuse ostjatele hooldatavate turvalisust (selle tagamist);
– suuremat turvatunnet;
– väärikuse austamist;
– lugupidamist;
– elukvaliteedi väärtustamist;
– väärika kohtlemise väärtustamist.
Kuna seda nendele vägistamisohvritele (hooldatavatele) ei pakutud/tagatud, siis järelikult peteti valedega neilt igakuiselt tuhandeid eurosid välja.
Juriidilises keeles väljendatuna – tekitatati varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.
Lisaks on asutus ise kinnitanud oma vastutust kõige toimuva suhtes:
▪︎ käitume ausalt
▪︎ võtame vastutuse iga oma otsuse ja tegevuse eest, mis on suunatud kliendile, töötajale ja ühiskonnale;
▪︎ peame kinni heast tavast ja antud lubadustest.
Ehk, Pihlakodu on loonud klientidele endast petliku mulje, s.o hooldatavate turvalisusest ja turvalisest keskkonnast ning aususest ja vastutuse võtmisest.
Kõik need Pihlakodu töötajad ja juhid, kes mitu aastat teadsid oma asutuses toimunust ja selle maha vaikisid on grupis toime pannud pettuse, sest samal ajal reklaamisid nad oma asutust kui turvalist ja professionaalset hooldust pakkuvat asutust.
Seega, prokuratuur, tahaks nüüd ikkagi näha teie sõltumatust, erapooletust ja “avardunud” kuriteo käsitlust.
Kert Kingo