Iirimaa hakkab vahvasti vastu EL-i türanniale ja ei kehtesta “vihakõne” seadust

Näib nii, et Iirimaa valmistub kindlalt sõnavabadust kaitsma ja hakkab vastu Euroopa Liidu türanniale ning jultunud nõudele kehtestada vihakõneseadus. Iirimaa loobus inimõigusi ahistavast seadusandlusest pärast üldrahvalikke proteste.

Esialgu kriminaalõiguse seaduse osana kavandatud seadus oleks kehtestanud kuni viieaastase vanglakaristuse “viha õhutamise” eest. Valitsus loobus sellest punktist septembris, kui justiitsminister Helen McEntee tunnistas, et selle taga pole avalikku konsensust. Võime lisada, et tegemist on ilmselge inimõiguste rikkumisega.

Pärast Iirimaa loobumist sellest nõmedusest hoiatas Euroopa Komisjon, et riik võib seista silmitsi õiguslike tagajärgedega, kuna see ei täida EL-i reegleid. USA välisministeerium toetab Iirimaad tema vabadusvõitluses, eks me näe, kuidas see gigantide heitlus lõpeb.

Maikuus avaldatud avalduses väitis komisjon, et Iirimaa pole täitnud nõudeid kriminaliseerida “avalikku õhutamist vägivallale või vihale” ning “holokausti ja teiste rahvusvaheliste kuritegude heakskiitmist, eitamist ja jämedat trivialiseerimist”.

Mis on jäme trivialiseerimine ja mis on selles seadusevastast, ei oska ilmselt ka meie kõige punasemad seaduseväänajad ära seletada. Minu arvates on triviaalsust tõesti liiga palju, aga viis aastat on ikka liiga raske karistus.

Filoloogilise kõrvalepõike korras olgu selgitatud, et sõna “triviaalne” tähendab eesti keeles midagi, mis on tühine, ebaoluline, tavaline või lihtsakoeline, sellele definitsioonile vastab nii seltskonnaajakirjandus, reklaamid, spordiuudised kui ka mistahes raadiodiskorite plära. Triviaalne ehk midagi, mis ei ole märkimisväärse tähtsusega või on ilmselge ja lihtne – algkooli õpikud näiteks.

Dublini ametnikud kinnitavad, et riik järgib juba olemasolevate seadustega asjakohaseid EL-i direktiive. Viidates valitsuse nimetamata allikatele, teatas The Times, et Iirimaa kavatseb sel nädalal Brüsselile ametlikult vastata. Ka Eesti juristid on esinenud sarnase väitega, aga Eesti poliitikud erinevalt iirlastest lasevad püksid rebadele nagu alati.

Kummaline on see, et meie tallalakkujad ei ürita kedagi vangi panna triviaalsuse, vulgaarsuse, künismi, iroonia ega sarkasmi eest, kuhu estraadirahva legendaarne ülipüüdlikkus ja pugejalikkus nüüd on jäänud? Kas ka siin on süüdi nurjatu Putin ehk pikk kovid?

Samal teemal The Journal.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 10.07.2025