Tuuleparkide rajamise vastu protesteerivate inimeste rahustamiseks tegid riik ja arendajad näidisuuringuid, mis kinnitasid, et kõik olevat kõige paremas korras, kuid valelikke tegelasi rahvas siiski ei usu. Nüüd kinnitab üks uuring, et andmetega annab manipuleerida ja neid kõvasti leebemaks kirjutada.
BNS vahendab: “Tartus on tiheda liiklusega Riia tänav linna üks mürarikkamaid, Tartu ülikooli nooremteaduri Jaanus Kalde mõõtmised näitavad aga, et tipptundidel võib seal müratase küündida isegi 85 detsibellini.
Kalde tegi tööohutuse kontrollimiseks mõeldud professionaalse helimõõturiga tuhandeid mõõtmisi üle linna. Tulemustest selgus, et tegelik müratase Tartu eri paigus ületab mürakaardil näidatut märkimisväärselt.
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer selgitas, et iga viie aasta tagant loodav mürakaart ei põhine tegelikel mõõtmistel, vaid hoopis üleeuroopalisel mudelil, mille aluseks on liiklusuuringud.
Ühekordsed mõõtmised, nagu tehti Riia tänaval tipptunnil, jäädvustavad aga vaid hetkelise mürasündmuse, mis ei peegelda samuti kogu tõde, rõhutas Mauer. Süstemaatilistel mõõtmistel põhinevat kaarti olevat praktikas peaaegu võimatu luua, sest selleks tuleks igas ruumipunktis jäädvustada aasta keskmine müratase.”
Just sama skeemi kasutatakse ilmselt ka tuuleparkide kahjulike mõjude hindamisel, nagu on varem toonitanud mitmed tuuleparkide vastustajad – mõõtmised tehakse sellises ulatuses, kus nad näitavad minimaalset mõju ning teaduslik moment on kergeusklikele kohe ette näidata. Seda on tehtud nii Saarde kui Sopi-Tootsi tuuleparkide puhul.
Sellest, milline valskus taoliste arenduste puhul tavaline on, räägib ka neljapäevane BNS-i uudis “Tartu-Valmiera õhuliin on rajatud kinnistuomanike õigusi rikkudes.”
Uued Uudised