“Oh, kiltrid, kupjad, aidamehed, lugege ometi ka mõistlike inimeste kirjutatud artikleid”

Keerulistel aegadel peab rahval olema hea mälu. Ei tohi unustada, mida keegi tähtis poliitik on öelnud. Ikka ja jälle tuleb meil üksteisele meelde tuletada, missuguseid seadusi on vastu võetud, missuguseid nõudmisi on keegi esitanud, keda on kiitnud ja keda laitnud või lausa halvustanud või soovinud meie ühiskonnast välja visata. Või kes missugusele üleskutsele on allkirja andnud.

Meie eelmine president Ilves on oma ametiajal ütelnud riigikaitse nõukogus: „Minu eesmärk ja soov on nii valitsusele kui riigikogule südamele panna, et ei saa ega tohi käed rüpes pealt vaadata, kuidas avalikus ruumis levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud. Võõravihale ja sallimatusele vastu astumine on teema, mida peab tõsiselt võtma ja mõistma, et asi pole vaid pagulaste numbri üle vaidlemises.”

See on väga kohutav tekst ühe väikese rahva presidendi suust. Jah, ta ütles seda juba palju aastaid tagasi ja tema ei istu ammu enam meie presidenditoolil, aga teema on ju ikka üleval, vaatamata sellele, et paljud arukad inimesed on meile kõigile lihtsas eesti keeles selgeks teinud, et meil EI OLE iial olnud ega ole ka praegu mingit rassismi ega võõraviha, – kordavad marionetlikud liberaalid seda kinnisideed ikka ja jälle.

Ta ju jätkab sedasama laimamist ja meie rahva süüdistamist!

EPL: “Ta paneb eestlastele südamele, et need maksude pärast ülearu ei viriseks: oma riigi pidamine ongi kallis, ja kui me tahame oma riiki, siis tuleb selle eest maksta. Teisi valikuid lihtsalt ei ole.”

Sedasama räägivad ju praegused juhid – makske ja ärge nurisege, sest see olla ju meie kõigi riik, mis meilt raha röövib?

Võõraviha vastand on “omadeviha” – kas tõesti see on vähem ohtlik? Miks kutsus president riigikaitset üles rakendama omadeviha? See ei ole enam vihje ega noomimine, see on otsene reetmine. Käsk minna relvadega omade vastu?

Kuidas siis muidu saab sellele “vastu astuda”? Paneme vangi kõik  inimesed, kes ei mõtle nii, nagu president käsib? “Minu eesmärk ja soov” – on eesti rahvas hävitada, eesti rahva vaim murda ja enesekaitseinstinkt hävitada – ütleb president? Mõistusega inimesed vaikima sundida?

Kas palgaline karjane vahete-vahel oma karja tõelisi probleeme ka näeb? Avame karjaväravad huntidele ja tiigritele, ütleb ta. Ja lambad, kes vastu hakkavad, tuleb sisejulgeoleku huvides kahjutuks teha. Sõna kuulama panna. Selleks on tal terve hulk karjakoeri.

Kas on see jäänud riigikaitse nõukogule üheks varjatud ülesandeks ja eesmärgiks, või võtsid nad seda vaid kui “sõbralikku” soovitust?

Selgituseks: ksenofoobia – võõraste, välismaalaste v. võõrapärasuse kartus, võõrapelgus; võõraviha.

See “võõraviha” on ilmselt hiljuti lisatud, sest see sõnagi on alles hiljaaegu leiutatud, seoses Aafrika moslemite vägivaldse ümberasustamisega Euroopasse. Foobia tähendab siiski irratsionaalset, haiguslikku hirmu, mitte viha. Misogüün on naistevihkaja, misantroop on inimestevihkaja.

Rassism on oma rassi teistest paremakspidamine ja teiste asetamine madalamale, kaasinimese halvustamine või ahistamine AINULT tema rassi pärast. Ainult rassi näevad need, kes teisi rassistideks sõimavad. Rohkem meil rassiste ei ole! Oma rahva eelistamine võõrastele (raskes olukorras) on normaalne hoolivus, minu teada ei ole meil riigiusuks mingi fundamentalistlik sektantlus, mis nõuab oma lähedaste ohverdamist võõrastele sissetungijatele.

Eks hoolitse ju igaüks OMA perekonna eest, oma laste eest, keegi ei nõua meilt, et me jätaksime omad lapsed ja läheksime tegelema naabrite lastega.

Võõraviha, sallimatus, rassistlikud, ksenofoobsed meeleolud: kõik see on puhas ideoloogiline demagoogia.

Kõik need valeterminid on märgid sellest, et nende kasutaja ise enam ei mõtle, ei valda oma emakeelt, ei hooligi oma emakeelest. Ta oleks nagu oma aju välja lülitanud. Ta on selle asemel vastu võtnud mingi väljamõeldud ideoloogilise tehiskeele, poliitkantseliidi, kus sõnadele on antud uued tähendused.

Ükski terve mõistusega inimene sellist keelt ei kasuta. See ei sobi kokku loomuliku mõtlemisprotsessiga. See ei sobi kokku tegelikkusega. Selliste terminite kasutamise ainus eesmärk on maatasa teha kõik ohtlikud teisitimõtlejad.

Mitte ükski progressorite ideoloogia-aktivist ei räägi meiega enam eesti keelt. Sildid, päheõpitud loosungid, nagu oleks keele ja mõtlemise vahel ühendus katki lõigatud. Kullakesed, rahvas pole rumal! See on nii hale. Rahvas on nad välja naernud, aga nemad muudkui tulevad ikka ja jälle oma räbalakskulutatud papist kahurikuulidega.

Ksenofoobia, homofoobia, võõraviha, sallimatus, rassism, natsism, putinism, paremäärmuslus, populism, kremlimeelsus – terve arsenal valmis kasutamiseks nii kutselistele kui ka amatööridest demagoogidele. Ja kõik  on ainult sildid, ei mingeid põhjendusi, ei mingit loogilist sidet, ei ainsatki tõestatud fakti. Tegelikult on selle nimi LAIM. Tühi jutt. Igas normaalses riigis on laim vähemalt põlatav, kui mitte karistatav. Ametlik meedia ei tegele oma inimeste laimamisega. Poliitikud ammugi mitte. Normaalses riigis.

Oh, kiltrid, kupjad, aidamehed, lugege ometi ka mõistlike inimeste kirjutatud artikleid, kuulake ka arukate ettenägelike inimeste põhjendatud muresid, USKUGE ometi neid, kes NÄEVAD hädaohtusid, teie kergemeelsuse tagajärgi! Kui teie reaalsustaju on euroideoloogiast ära rikutud, kui te ise ei suuda enam näha seda, mis maailmas toimub, siis kuulake ometi neid, kes veel suudavad!

Mida me peame tegema, et te meid natukenegi kuulaksite ja arvestaksite? Kas ka niimoodi käituma, nagu islami tsiviilsõdalased käituvad Euroopas? Sest NEID te ju kuulate ja kaitsete?

Malle Pärn