17.07.2025
Teisipäeval puhkes linnavalitsuse liikmete siselistis tuline arutelu selle üle, miks makstakse riigihankega tellitud rattamajade projekteerimise ja ehitamise eest umbes viis korda rohkem kui näiteks Tallinna Linnatransport (TLT), kirjutab Postimees.
TLT ostis hankega mullu kaks rattamaja, makstes kummagi eest umbes 9500 eurot ning tänavu ühe rattamaja hinnaga ligi 12 000 eurot.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti (KEKO) hankel, mis on praegu hindamise faasis, ähvardab ühe rattamaja hinnaks kujuneda 55 000 eurot, koos ameti kõikide kuludega 56 000. Tallinna sisekontrolör Kaur Siruli küsis esmaspäeva hommikul saadetud kirjas hankespetsialistidelt, kas selline hind vastab tõele. « Kui võtta aluseks odavaim pakkumus, siis kujuneb ühe rattamaja maksumuseks koos kõigi ameti kuludega ligi 56 000 eurot,» vastati KEKOst.
Selle peale soovitas Siruli hankega mitte edasi minna. «Rattamajad tavaliselt maksavad 10 000 euro kandis (pluss-miinus mõni tuhat). Kuid midagi veel juurde soovida või on lisatööd vajalikud, siis ehk tuleks 20 000 (umbes selline oli vist ka KEKO enda eeldatav maksumus).
Mina ei ole jõudnud hanke tingimusi üksikasjalikult vaadata aga küsimus, et mida on hankes nõutud / tellitud, et see hinna niivõrd üles viib ja kas see on õigustatud? Ehk teistpidi, kas see 30-40 tuhat eurot suurem kulu rattamaja kohta annab maksumaksjale ka mingis arusaadavalt sarnases propositsioonis lisandväärtust? Ma kardan, et teil ei ole siin anda lühikest ja selget vastust (mis oleks ka avalikus kommunikatsioonis kergelt mõistetav)?» kirjutas sisekontrolör hanke läbiviijatele.
«Lõpuks juhtimisotsus, aga ma julgeks soovitada kaaluda selle hankega mitte edasi minna ja vaadata üle, kas ja kui palju saaks hanketingimusi lihtsamaks muuta, et pakkumused «tavalisse suurusjärku» saada,» lõpetas Siruli oma kirja.
Järgmise kirja saadab kolleegidele abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, kelle vastutada on kõik KEKOs toimuv.
«Rattamajad läksid kallimaks, sest KEKO hinnangul:
1) hankes oli lühike tähtaeg, et saaks sügiseks valmis. See on olnud prioriteet rattamajad rajada. Tähtaeg on oktoobri alguseks valmis saada.
2) hankes nõuti BIMi ehk digitaalselt ehitusmudelit. Et asi oleks täpne ja kaasaegne,» selgitas Pere teistele linnavalitsuse liikmetele.
«Pidasime eelmisel nädalal kaks põhjalikku koosolekut sel teemal KEKOs, konsulteerisin ka linna peaarhitektiga rattamajade vajaduse osas. Alternatiive oli kaks: kas teeme uue hanke ja rattamajad valmivad 2026 (kui uus linnavalitsus neid maha ei kriipsuta) või ehitatakse kallimalt ja praegu. Me säästsime Peterburi tee hankelt üle 4 miljoni euro. Tegin vastutava valdkonna abilinnapeana otsuse rajada rattamajad kallimast hinnast hoolimata, et järgida koalitsioonilepet («Rajame ühistranspordisõlmedesse rattamajad»),» lisas ta.
Selle peale haaras teiba Pere põline oponent, transpordivaldkonda kureeriv abilinnapea Kristjan Järvan.
Järvan kirjutas siselistis nii (toimetamata kujul):
«Abilinnapea Pere kirjas on paraku mitmed tegevused ja väärtushoiakud, mida ma linnavalitsuse liikmena heaks kiita ei saa. Maksta rattamajade eest 5 korda üle turuhinna ainult selle pärast, et need valimisteks valmis saaks, on sõge maksumaksja raha raiskamine!
Miks KEKO rattamajadega siis varem ei tegelenud? Ei ole ka mitte mingi probleem praegune hange tühistada ja uue hankega panna täitmiseks pikem tähtaeg. Valimisteni on aega – jõuab veel hanke teha ja võitjaga lepingu sõlmida, kus rattamaja ei maksaks 5 korda turuhinnast rohkem. Sama raha eest saaks 5x rohkem rattamaju. Abilinnapea mure, et uus linnavalitsus need maha kriipsutaks olukorras, kus uue hanke võitjaga leping on juba sõlmitud, on alusetu. Ainuke muutuja, mille eest maksumaksja peab praegu 5x rohkem maksma on see, et abilinnapea Pere saaks enne valimisi linti lõigata.
Kui probleemiks on olnud õigete hanketingimuste ettevalmistus, siis küsige TLT käest. Eelmisel aastal hankis TLT kaks rattamaja hinnaga €9550 tükk ja käesoleval aastal ühe rattamaja, mille hinnaks kujunes €11 960. Seega KEKO hankes olev €56 000 ühe rattamajakohta on 5x üle turuhinna. Siinkohal aga rõhutan, et TLT on juba võtnud KEKO-lt üle tänavavalgustuse ning tõenäoliselt ka ühistranspordi infrastruktuuri projektide ehituse (käesoleval aastal Teelise seisuplats). Seda, et TLT võtaks kogu KEKO töö üle, ma kindlasti ei toeta.
Samuti on tähelepanuväärne, et abilinnapea Pere oma kirjas tunnistab, et sekkus hankesse ja ise andis korralduse maksta 5x rohkem rattamaja eest. Kui varasemalt on Pere meediale väitnud, et tema hangetesse ei sekku ja tema allkirjaga asju ei tehta, siis nüüd on selge, et see on olnud häma.
Mis puudutab Peterburi mnt rekonstrueerimist, siis selle projekti algne hinnastamine oligi KEKO töö. Kui algne hinnastamine on ebaprofessionaalselt tehtud ja hiljem selgub, et kulub 4 miljonit eurot vähem, siis tegemist ei ole raha «säästmisega», vaid iseenda kehvasti tehtud töö parandamisega. Kui aga avalikust turuhinnast 5x kallimalt rattamaju osta, siis see on otsene raha raiskamine. Ma isegi ei hakka pikemalt tähelepanu pöörama sellele, et aasta tagasi lubas abilinnapea Pere, et Peterburi mnt rekonstrueerimine algab 2024. aasta oktoobris. Paraku pole tööga jätkuvalt veel alustatud.
Eelnevast lähtuvalt toetan vägagi sisekontrolli ettepanekut abilinnapea Pere poolt juhitud hange ebaõnnestunuks kuulutada ja teha uus hange, kus maksumaksja ei peaks maksma 5x kallimat hinda, et abilinnapea saaks linti lõigata.
Kuna abilinnapea Pere on tunnistanud, et ta sekkub hangetesse, siis sooviksin hr Tarmakult ja hr Udamilt selgeid vastuseid – kas ja mil määral oli ka välikäimlate ja pinkide hangete sisu ja/või korraldamine/katkestamine abilinnapea Perega koordineeritud? Need on olulised küsimused ka kriminaalmenetluse raames. Paraku peab tõdema, et KEKO on abilinnapea Pere all kukkunud juhtimiskriisi – see vajab kogu koalitsiooni tähelepanu.»
Pere sekkumist hangetesse tunnistab ühes kirjas ka KEKO juhataja Jaan Tarmak: «Meie objektide planeerimise komisjonis oli sellel teemal kaks arutelu ning oli poolt- ja vastuargumente, samamoodi oli ka poolt- ja vastuhääli. Lõplik otsus oli, nagu sellistes olukordades vajalik, abilinnapea poolt lähtuvalt poliitilistest valikutest.»
Pere üks väide oli see, et hanke muudab kalliks mudelprojekteerimise ehk BIMi kasutamise nõue. Postimees konsulteeris selles osas ühe suurte kogemustega ehitusinseneriga, kes soovis jääda anonüümseks. Inseneri sõnul muudab BIMi kasutamise nõue hanke loomulikult kallimaks.
«Kas nüüd just viis korda, aga kaks-kolm korda kindlasti. Peale selle tõrjub see hankelt kõrvale väiksemad firmad. BIM on nimelt selline asi, et esiteks on selle tarkvara kallis, teiseks peavad selle kasutamiseks palgal olema eraldi inimesed, kes ainult BIMi ehk mudelprojekteerimisega tegelevadki. See on väikestele firmadele aga liigne kulu,» selgitas insener.
Ta lisas, et rattamajade puhul, mis on sisuliselt lihtsalt lukustatavad kuurid või hoiuruumid, ei ole BIMi kasutamise nõue kuidagi põhjendatud.
Pärtel-Peeter Pere rääkis Postimehele, et kuna kõik kolm rattamajade pakkumust olid väga sarnases suurusjärgus, näitab see, et tegemist on turuhinnaga.
Pere kommentaar (toimetamata kujul):
“Hankes oli 9 rattamaja rajamine st ühe hinnaks kujuneb ca 55 407 eurot. Ühes rattamajas on ette nähtud parkimiskohti 24 rattale st ühe koha hind ca 2308 eurot. Lastekodu tn ehituse käigus rajamisel varjualused kus ca 1449 eurot / 1 rattaparkimiskoht. Tondi tn projektis rajati ka varjualune kus ca 1003 eurot / 1 rattaparkimiskoht.
Projektijuhtide töölaud on meil maksimumini täis ning selle hanke puhul oligi arvestatud et nende rajamiseks piisab poolest ehitushooajast. Me säästsime Peterburi tee hankelt üle 4 miljoni euro.
Miks on oktoobriks vaja valmis saada? Et järgida koalitsioonilepet («Rajame ühistranspordisõlmedesse rattamajad»).
Miks?
Lähtusin linna arengustrateegiast «Tallinn 2035» arengukavast «Säästva linnaliikuvuse kava 2035» ning «Tallinna kliimakavast 2050». Konsulteerisin ametiga, linna peaarhitektiga. Strateegiline eesmärk vähendada ummikuid, rattaliikluse suurem osakaal aitab vältida ummikuid pikas perspektiivis kui rajame rattataristust – see on elementaarne modaaljaotuse küsimus.
Lahendame ühistranspordisõlmede juures turvalise ja ilmastikukindla rattaparkimise probleemi.
BIM-nõudeid ehk digitaalset ehitusinfot oleme lisamas kogu linna ehitistele, et tulevikus oleks parem ja efektiivsem seda andmepõhiselt hallata. Tallinnal on puudulikud andmed nii kõnniteede, tehnovõrkude, linnamööbli ja muu kohta, uut süsteemi ehitades tahame seda teha tänapäevaste mudelite põhiselt.”
BNS