Pärnumaal kavandatakse Põlendmaa külla hiigeltuugenite parki, mille eriplaneering on kohalike vastuseisu kiuste kehtestatud. Nüüd seisab ees pretsedenditu kohtulahing.
Pärnumaal Põlendmaa külas on puhkenud vaidlus tuulepargi rajamise üle. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest on esitanud kohtule kaebuse Pärnu linnavolikogu otsuse vastu, millega kehtestati Põlendmaa tuuleenergeetika eriplaneering 12 tuulikuga tööstusala rajamiseks.
Kohaliku kogukonna hinnangul ohustab planeeritud arendus piirkonna loodust ja elukeskkonda, samal ajal kui arendajad ja omavalitsus põhjendavad projekti väidetava “ülekaaluka avaliku huviga” ehk vajadusega toota roheenergiat. Järgnevalt selgitame, miks Põlendmaa juhtum on kogukonna jaoks põhimõtteline ja millised ohud peituvad tuulepargi planeeringus.
Tuuletööstust planeeritakse Kõrsa raba WATERLANDS-projekti kõrvale
Planeeringuala asub Põlendmaa ja Seljametsa külade metsamaadel vahetult Kõrsa kaitseala kõrval. Iroonilisel kombel käib Kõrsa rabas samal ajal ulatuslik märgala taastamine – sooalasid tervendatakse Pärnumaal 3500 hektaril. Aastakümnete eest kraavitamise teel kuivendatud soostik suletakse uuesti veerežiimi taastamiseks, mis on osa riiklikust liigikaitse kavast.
Kohalikud elanikud ja looduskaitsjad on mures, et samal ajal kui riik ja EL panustavad soode ja rabade taastamisse, plaanitakse kõrvale rajada tuuletööstus. Selle püstitamine kuivendatud metsaalale võib ohustada raba veerežiimi taastamist – tuulikuplatside, teede, alajaam ning kaablitrasside jaoks on vaja pinnast kuivendada. Kokkuvõttes on olukord paradoksaalne: ühelt poolt taastatakse inimtegevusest rikutud loodust, teisalt aga kavandatakse tööstuslik suurarendus taastatava ala vahetusse lähedusse. Tekib küsimus, kas “rohepöörde” sildi all on mõistlik seada ohtu projekt, mille eesmärk on elurikkuse säilitamine.
Kohalikud elanikud jäeti planeerimisest kõrvale
Põlendmaa kogukond tunneb, et nende häält pole kuulda võetud. Juba eriplaneeringu koostamise käigus olid elanikud enda arvates kõrvale jäetud, võimalus sisuliselt kaasa rääkida puudus. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, kes esindab kohalikke, taotles 2024. aasta lõpus ametlikult planeerimismenetlusse kaasamist, kuid linnavalitsuse korduvatest kirjalikest lubadustest hoolimata seda ei tehtud. Seetõttu rõhutatakse kohtule esitatud kaebuses, et planeerimisel rikuti kaasamise nõudeid. Paljud kohalikud inimesed ei olnud teadlikud planeeringu detailidest ega saanud oma arvamust avaldada, mis võis viia kaalutlusvigadeni otsuse tegemisel.
Eriti teravalt näitab kohaliku kogukonna seisukohta 2025. aasta kevadel üle 1300 allkirja kogunud petitsioon Põlendmaa tuulepargi rajamise vastu, mis esitati Pärnu linnavolikogule enne eriplaneeringu kehtestamise otsust, kuid volikogu eiras seda. Tõsi, volikogu otsus ei olnud sugugi ühehäälne – 18 poolt ja 14 vastuhäält. Volikogu läks ka vastuollu revisjonikomisjoni petitsiooni toetava otsusega. Petitsioonis juhiti tähelepanu, et eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on puudulik ning tuulikute püstitamisega hävitataks toimiv ökosüsteem. Elanikud rõhutasid, et rabad ja teised märgalad on tundlikud, mistõttu ei sobi neile naabriks tuulepark – piirkonnas on rikkalik loomastik ja linnustik, kelle elupaiku tuulepargi rajamine pöördumatult kahjustaks. Paraku volikogu otsustas planeeringu kehtestada, justkui kohalike vastuseis ja 1300 inimese allkirjad polekski olulised. See on kogukonna meelest selge signaal, et otsustusprotsessis eelistati arendajate soove kohalike omadele.
Puudulik mõjuhinnang ohustab elurikkust
Planeeringu raames tehtud mõjuhindamine on pälvinud kogukonna ja ekspertide kriitikat, sest see on pealiskaudne ning arvestamata on jäetud mitmed kaitsealused liigid ja kumulatiivsed mõjud. Näiteks juhtis Keskkonnaamet juba 2021. aastal tähelepanu, et alal elutseb ohustatud metsis ning tuulepargi rajamine killustaks tema elupaiku. Samuti on teada, et piirkonnas pesitsevad kassikakk, väike-konnakotkas ja muud kaitsealused linnud, kelle kohta nõuti täiendavaid uuringuid. Ka haruldaste kaitsealuste taimede kasvukohti võib tuulepargi taristu (teede, vundamentide) ehitusega kaasnev kuivendamine pöördumatult kahjustada.
Eriti suur puudus on kumulatiivse mõju hindamata jätmine. Põlendmaa tuulepark ei ole eraldiseisev – lähikonda on planeeritud teisigi tuulearendusi ja tööstusrajatisi. KSH eesmärk on tuvastada olulised koosmõjud juba varases etapis. Ometigi ei ole tuuleparkide koondmõju linnustikule sisuliselt käsitletud. Tuulepargid võivad koosmõjus moodustada barjääri lindude rändeteel või killustada elupaiku – aga kui iga projekti mõju vaadeldakse eraldi, siis tegelik koormus loodusele jääb arvestamata. Selline lähenemine on vastuolus keskkonnakaitse põhimõtetega ning rikub Euroopa Liidu nõudeid terviklikule mõjuhindamisele.
Eesti kohtud on varasemates otsustes rõhutanud, et kaitsealuste liikide arvestamata jätmine keskkonnamõju hindamisel on oluline viga. Kui tuulepargi planeerija jätab näiteks tegelikult alal esinevad kaitstavad liigid tähelepanuta, on see oluline kaalutlusviga ning haldusotsus tuleb tühistada. Põlendmaa puhul kahtlustab MTÜ just seda – et soov rajada tuulepark sundis arendajaid ja omavalitsust keskkonnakaalutlusi alatähtsustama.
“Ülekaalukas avalik huvi” kui õigustus arendajate soovidele
Pärnu linnavõim ja arendajad (Enefit Green, Sunly ning Metsagrupp) on õigustanud Põlendmaa tuulepargi läbisurumist argumendiga, et tegemist on riiklikult tähtsa ja ülekaaluka avaliku huviga. Seejuures viidatakse Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidele – vajadusele toota rohkem taastuvenergiat, vähendada CO2 heitkoguseid ning saavutada energiajulgeolek. Tõepoolest on Eestil eesmärk kasvatada taastuvenergia osakaalu ja lõpetada põlevkivist elektri tootmine, ent kas on ikkagi tähtsam kui kõik muu? “Ülekaalukas avalik huvi” on juriidiline mõiste, mida ei tohiks kasutada kergekäeliselt. Riigikohus on rõhutanud, et planeering, mis muudab kehtivaid kõrgema tasandi ruumilahendusi (nt maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alasid), peab konkreetselt ära näitama, mis huvi kaalub üles senised avalikud väärtused. Pelgalt asjaolu, et eriplaneeringuga võib muuta kehtivat maakonnaplaneeringut, ei ole veel iseenesest piisav põhjendus muu avaliku huvi kõrvalejätmiseks. Teisisõnu, tuuleenergia tootmine pole alati tähtsam kui loodushoid või kohalike inimeste heaolu, kui puudub vältimatu ja tõendatud vajadus. Pealegi sätestab Euroopa Liidu õigus, et taastuvenergia puhul kehtib ülekaalukas avalik huvi ainult looduskaitse suhtes ning sedagi ainult rangelt piiritletud juhtudel.
Avalikkusele esitleti projekti kui Pärnumaa panust rohepöördesse ja riiklikku kliimakavasse. Samas oleks planeering pidanud näitama, miks just see koht ja lahendus on vältimatult vajalik ning miks puuduvad alternatiivid (sh mõni teine asukoht). Kaebuses tuuakse välja, et Pärnu linn tegelikult ei kaalunudki reaalseid alternatiivseid asukohti – võrreldi vaid kaht ala, millest üks oli ilmselgelt sobimatu (Soomaa rahvuspargi kõrvale jääv ala nr 2), nii et sisuliselt otsiti algusest peale õigustust ainult Põlendmaa alale. Seega lähtus planeerija üksnes arendaja huvist ehitada tuulepark just sinna, selle asemel et leida tegelikult sobivaim asukoht. Avalik huvi ei tohi tähendada üksikute ärihuvide esikohale seadmist kogu ülejäänud elanikkonna arvel.
Tekib küsimus: missugused huvid on siis ülekaalukad? Kas kohaliku maaelu, metsaelustiku ja kogukonna säilimine pole samuti avalik huvi? Kogukond leiab, et nende jaoks on avalik huvi hoopis rahvusliku looduspärandi ja elamisväärse elukeskkonna kaitse. Kui rohepööre tähendab looduse hävitamist ja inimeste eiramist, siis pole see enam ühiskondlik kokkulepe, vaid ühe poole tahte pealesurumine. Seetõttu soovitaksegi kohtus selgeks vaielda, kas Põlendmaa tuulepargi puhul ülekaaluka avaliku huvi väide tegelikult paika peab.
Tuuleparkide buum: 190 arendusala metsa arvelt
Põlendmaa konflikt ei ole Eestis ainus – pigem on see näide üleriigilisest probleemist, kus taastuvenergia buum põrkub kohalike huvidega. Kliimapoliitika eestvedajad on sõnastanud ambitsioonikad eesmärgid: aastaks 2030 soovitakse lisada sadu uusi tuulikuid, et mitmekordistada tuuleenergia toodangut. Üle Eesti on praegu kavandamisel enam kui 190 tuuleenergeetika arendusala, millest suurem osa paikneb metsamaal ning paljud langevad kokku loodusväärtuslike rohekoridoridega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on märkinud, et tuuleparkide planeerimisel tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimise ja looduskaitsega kuid paljudes omavalitsustes on tuulepargi alad joonistatud just kaitsealade naabrusse või lausa rohevõrgustiku tuumaladele, mis on metsloomade ja lindude elukohaks. See tähendab väärtuslike metsade killustumist ja elurikkuse vähenemist.
Hinnanguliselt tuleb iga tuuliku püstitamiseks raadata umbes kaks hektarit metsa (tuulikuplats, montaažiplatsid, juurdepääsuteed). Kui planeeringud ellu viiakse ja Eestisse rajatakse sadu uusi tuugeneid, seisame silmitsi ulatusliku metsade hävimisega. Põlendmaa tuuleparki kavandatakse samuti metsa ning sellega kaasneb massiivne taristu: uued kõrgepingeliinid, alajaamad, laiad teed, kraavid, kruusakarjäärid. Kuigi tuuleenergiat esitletakse rohelise lahendusena, võib massiline arendamine kaasa tuua elurikkuse olulise vähenemise.
On oluline mõista, et kliimaeesmärke ja elurikkuse kaitset ei tohi käsitleda eraldi. Kui püüame CO₂ vähendada metsade arvelt, võime saavutada vastupidise tulemuse – süsinikku siduvad ökosüsteemid hävivad ja liikide kadu vähendab looduse vastupidavust kliimamuutustele. Põlendmaa tuulepargi plaan on paljude keskkonnahuviliste arvates näide tasakaalustamata lähenemisest, kus “roheline energia” tuleb metsade, soode ja liigirikkuse arvelt. See ei ole jätkusuutlik ega õiglane lahendus.
Kogukond ei anna alla: kohtulahing käib annetuste toel
Põlendmaa kohalike võitlus oma elukeskkonna eest on pälvinud laiemat tähelepanu. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, kes kaebuse esitas, katab kohtukulud annetuste abil, mis näitab, et paljude inimeste arvates on see ühine võitlus mitte ainult ühe küla, vaid kogu Eesti looduse ja elukeskkonna kaitseks. Selline ühiskondlik tugi annab kohalikele kindlustunnet oma õiguste eest seista ka siis, kui vastas on suurettevõte või omavalitsus.
Põlendmaa juhtum võib kujuneda oluliseks pretsedendiks. Kohalikud ei lepi ülekohtu ega otsustega, mis tehakse teerulli meetodil ning neid kaasamata – eriti kui mängus on meie kõigi elukeskkond.
Toeta kogukonna kohtuvõitlust Põlendmaal!
Kui pead oluliseks looduse ja elukeskkonna kaitset Eestis, saad anda oma panuse:
Saaja: MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Konto: EE794204278636471019
Selgitus: Põlendmaa kohtuasja toetuseks
Maarja Maranik, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest