Toiduhinnad ja käibemaks: küsimus pole ainult rahas, vaid ka õigusest küsida

Viimastel kuudel on Eestis hoogustunud arutelud toiduhindade üle. Mitmed uuringud, hinnavõrdlused ja kodanikualgatused näitavad selgelt, et paljude inimeste jaoks on toidu hinnatase muutunud liialt kõrgeks. Ühiskondlik debatt selle ümber, kuidas saaks riik oma maksupoliitikaga inimeste toimetulekut toetada, on igati asjakohane.

Keskseks teemaks on kerkinud toiduainete käibemaks. Kodanike algatused ja ühiskondlikud arutelud toidukäibemaksu langetamise teemal ei tähenda lihtsakoelist lootust, et hinnad poes kohe langeksid. Tegemist on hoopis laiemalt suunatud signaaliga: kas me saame oma maksupoliitikat ümber vaadata viisil, mis toetaks nii tootjat, töötlejat, jaemüüjat kui ka lõpptarbijaid?

See ei ole rumalus ega populism. See on põhiseaduslik õigus arutada ja otsida paremaid lahendusi.

Paraku on valitsuse poolt tulnud vastused olnud kohati üleolevad. Rahandusministri väljaütlemised, mille kohaselt inimesed ei mõista maksupoliitika toimimist, ning peaministri seisukoht, et probleemiks pole maksud, vaid hoopis kaubanduspinna maht, ei aita kaasa konstruktiivsele arutelule. Vastupidi, need tekitavad tunde, et rahva mured ei vääri tõsist käsitlemist.

Murelikuks teeb see, et debati fookus nihkub vaikselt kõrgete hindade küsimuselt hoopis sellele, kas meil on üldse võimalik sellistel teemadel arutleda. Kui ühiskondlikul tasandil hakatakse kartma „valede küsimuste“ esitamist või „valede ideede“ välja pakkumist, on demokraatlik aruteluruum kitsenemise ohus.

Toiduhindade küsimus ei ole lihtsalt numbrite arutelu. See on seotud inimeste igapäevase toimetuleku ja turvatundega. Kui avalikkus tajub, et nende hääl ei jõua valitsuseni või et seda käsitletakse üleolevalt, siis see õõnestab usaldust poliitiliste institutsioonide vastu, mis ilmselgelt on juba toimunud.

Maksupoliitika on alati olnud paindlik vahend, mida riigid muudavad vastavalt olukorrale, majanduslikule kontekstile ja ühiskondlikele vajadustele. Seetõttu on igati õigustatud küsimus: kas on aeg kaaluda erisust elutähtsatele kaupadele, sh toidule?

Käibemaksu langetamine ei pruugi olla ainus ega tingimata kõige tõhusam lahendus. Kuid see, et ühiskond selle üle arutleb, on märk toimivast demokraatiast. Kui sellele vastatakse tõrjuvalt, mitte sisuliselt, on põhjust küsida: kas meil on veel ruumi arutada?

Toit puudutab meid kõiki. Nii nagu ka õigus küsida, kuulata ja vastata lugupidavalt.

Pille-Riin Kahro