09.08.2025
Valitsuse rahvavaenulik tegevus hakkab tulemusi andma. Inimeste valulävi on ületatud ning Kärstna sigala ümber areneb samasugune tegevus, mida oleme näinud ka plaanitavate fosforiidikaevanduste ümber, Nursipalus ja muidugi Toompea lossi ees.
Kõik need on märgid sellest, et inimesed ei usalda ammu enam ametnike otsuseid ega meie valitsejaid. Kui valitsuse toetus on kõigest 14 %, siis hakkavadki sellised asjad juhtuma. Jääb vaid oodata, mis on see udusulg, mis kaameli selgroo lõplikult purustab?
Samal ajal kui paarsada inimest on kogunenud Mulgimaale sigala juurde loomi kaitsma, kutsub ka taluliit üles viivitama Nurme farmi sigade hukkamisega – olukord vajab rohkem selgust.
„Taluliit suhtub sigade Aafrika katku (SAK) levikusse äärmise tõsidusega ning annab omalt poolt kõik, et viiruse levikut piirata. Just seetõttu peame oluliseks, et Nurme Farmi erandlikku juhtumit käsitletakse teaduspõhiselt, läbipaistvalt ja proportsionaalselt,“ seisab teates. „Nurme farmi juht palub oodata hukkamisega nädala, Taluliit toetab palvet. Farmis on olnud leid, kuid edasist nakatumist pole hetkel toimunud. Peiteperiood lõpeb esmaspäeval, Hispaania labori vastuseid alles oodatakse, kuid hukkamine on kavandatud juba nädalavahetuseks,“ rõhutab Taluliidu juht Timo Varblas.
Ta lisab: “Arvestades katku mastaapsust Euroopas, on tegemist erilise juhtumiga, mida tuleks lähemalt uurida. See võib olla tuleviku jaoks oluline ja vähendada SAK-i drastilist mõju loomakasvatusele.“
Farmist on leitud üks positiivne proov, kuid üle 30 lisaproovi – sealhulgas 25 juhuslikult valitud ja 7 hukkunud põrsalt – on olnud negatiivsed. Farmis ei esine massilist suremust, palavikku ega muid SAK-ile iseloomulikke sümptomeid. Tavaliselt levib SAK ägedalt, põhjustades kiiret suremust. Nurme Farmi juhtum erineb sellest oluliselt.
Sotsiaalmeedias levitatud üleskutse peale koguneda sigala värava juurde, vastasid Põllumajandus- ja toiduamet ja Nurme farm eile õhtul pressiteatega, et nad mõistavad eestimaalaste muret ja valmisolekut avaldada toetust sigade pidajatele, kuid paluvad Viljandimaal Kärstna külas sigala juurde mitte koguneda.
Hommikul üritasid farmi juurde kogunenud inimestele selgitusi jagada toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda ning juht Raimo Heinam, kes ei mõjunud kuigi veenvalt.
Varahommikuks plaanitud seatapp on siiski esialgu edasi lükatud, kuigi vajalikud vahendid on kohale aetud.
EKRE poliitik Monika Helme tuletab meelde, et eelmine kord, kui sigade masstapmine läbi viidi, ei saanud maaeluminister Urmas Kruuse isegi laipade utiliseerimisega hakkama. Sead kaevati lihtsalt maasse, kust nad lõpuks kusagil ka välja kerkisid.
„Ja kas need tapatalgud kuidagi pidurdasid seakatku levikut?“ küsib ta. „Lihtsalt rapsiti sihitult ja tuhandete kaupa aeti vaeseid loomi auku.“
Lõpuks sai Kruuse kuskilt mingi põleti osta, aga selleks ajaks oli katk läbi või kas seda üldse oli…
„Aga see eelmine kord on just see, millele viitas noorminister Terras, et „teeme nii nagu eelmine kord tegime“,“ lisas Helme.