Oled valitsuse lollide ja halbade otsuste vastu – järelikult Kremli käpik

Palju on räägitud sellest, et kannatlik eesti rahvas laseb end vaikides orjastada ega julge oma meelsust välja näidata, olgu olukord nii raske kui tahes. Ikka pöörab teise põse ette. Veel hullem, on „valmis kas või kartulikoori sööma“ ja temast mittehoolivat valitsust edasi toetama.

Siiski on kas rahvaalgatuse või opositsioonierakonna kutsel välja tuldud. Näiteks sundvaktsineerimise, kõrge elektrihinna või automaksu vastu Toompeale ja Vabaduse väljakule meelt avaldama või minema Nursipalule looduse hävitamise ja Virumaale fosforiidi kaevandamise vastu protesteerima.

Valitsuspoliitikud, peavoolumeedia ja muidu liberastid on tavaliselt need inimesed välja naernud. Kuid lõputult ei saa kannatada.

Kas seatapuplaan Mulgimaal oli nüüd see udusulg, mis kaameli selgroo murdis ja rahvas hakkab päriselt pead tõstma? Selles tundes, mis seal valitses, oli osalejate sõnul laulva revolutsiooni hõngu. Seakatk oli ju pigem ajend, inimeste kannatus on lõplikult katkemas praeguste valitsejate ja ametnike valetamise, ülbuse ja otsuste suhtes.

Seda valusam on lugeda kommentaare stiilis, et protestijad on vesi Kremli veskile, nagu tegi seda ka liberaalide hääletoru Delfi oma juhtkirjas, kirjutades, et „ei saa välistada, et tegu on Kremli tagauksega ning meeleavaldajatest saavad tahtmatult esimesed kaasaegsed „juunikommunistid““.

Siseminister Igor Taro postitas aga sotsiaalmeediasse šašlõkipildid, lisades naeruvääristades murelikke inimesi, kellest mõnigi ei jaksagi oma napi raha eest liha osta, et just nii toetad lihatööstust kõige paremini. Õnneks piirdus ta sellega ega ajanud veel välja K-komandot ega politseikoeri, nagu varem on juhtunud.

Liberaalne meediategelane Olav Osolin ironiseeris näiteks: „Las rahvas otsustab, kas siga on haige või mitte! Äkki ei tee aafrika katk meie seale midagi? Eestlast nii kergelt ei murra.“

Sakala peatoimetaja Hans Väre aga mõnitas: „Ma kummardan nende inimeste enesekindluse ees, kes terve talupojamõistuse baasilt on valmis sooritama ajuoperatsioone ja juhtima Boeing 747-t. Neid näib järjest juurde tulevat.“

Küllap tulebki, kui valitsus ei ole suuteline enam ise mitte millekski.