14.08.2025
Eesti põllumehel tuleb taas rohkem enda kui Brüsseli peale loota.
Viimased uudised teatavad, et Euroopa Liidu uue eelarve järgi vähendatakse põllumajandustoetusi 30 protsendi võtta. Tegelikult käis see uudis läbi juba siis, kui EL otsustas kaitsekulutusi tõsta ning selle allikatena käidi teiste seas välja ka põllumajandustoetuste vähendamine. Seega antakse raha põllumeeste asemel sõjameestele.
Miks ronivad vaesed Ida-Euroopa maad Euroopa Liitu? Eks ikka rahavoolude pärast, millega neid esialgu kostitatakse, vastutasuks nõutakse traditsioonilisest elulaadist loobumist “uusväärtuste” kasuks. Ega kõik neid “väärtusi” väga vastu võtagi, enamik sõnades võtab, aga tegelikult elatakse endist elu edasi.
Küll aga on eurotoetused nagu mesi ekskommunistlikele jõududele, kes on pärast sotsialismijärgset ehmatust võimule naasnud ning ennast “euromeelseteks” kuulutanud, varastades nüüd juba Brüsselist tulevat raha, millele eurobürokraatia läbi sõrmede vaatab, peaasi, et ollakse eurolojaalsed.
Kahtlemata on eurorahade eest Eestis palju rajatud ja eriti põllumajanduses, kuid see on ühtlasi kõiki ka sõltlaseks teinud. Põllumehed räägivad juba ammu, et kui varem tuli majandusraskustes kõvemini tööle hakata, siis euroliidus tuleb minna tuppa arvutisse projekti kirjutama.
Iga pidu saab kord otsa ja seda ka euroliidumaadele, kes mingil hetkel muutuvad saajatest pealemaksjateks. Eesti on juba selles olukorras, kus meie rahadega hakatakse turgutama uusi liikmesmaid. Ja vanade liikmesmaadega võrdseid põllumajandustoetusi me nii ei saanudki…
Eesti põllumehel on üha vähem põhjust euroliitu toetada, seda enam, et EL on endiselt rohehüsteerias, kus kliimameetmeid rakendatakse tugevalt põllumajanduse kallal – mäletavasti kutsus rohepööre esile ulatuslikud farmerite protestid Hollandis, Prantsusmaal ja mujalgi, tehnikaga käidi ka Brüsselis nördimust väljendamas. EL ei ole põllumehesõbralik. Ka sealne turg ei ole meile pääse – meie saame aastas ühe kartulisaagi, Portugali põllumees kaks.
Tõtt-öelda on eurorahad olnud töökust, ettevõtlikkust ja hakkamasaamist pärssivad, seades iseseisvad riigid sõltuvusse ühest keskvõimust. Kui raha sealt ei tule, siis pole liidul mingit mõtet, sest kõiges muus on Brüssel ennast näidanud mannetuna kriisides ja totalitaarsena liikmesriikidega suheldes.
Uued Uudised