16.08.2025
Eesti jätkab kliimarumalustega.
USA-s oldi Obama ametisseastumisest alates 2009. aastal arvamusel, et CO2 heitkoguseid tuleks kliimakaitselistel põhjustel vähendada, kuid Kongressis ei olnud sellise seadusandluse poolt kunagi enamust. Isegi demokraatlikud senaatorid osariikidest, kus on söe- ja autotööstus (näiteks senaator Joe Manchin sütt tootvast Lääne-Virginia osariigist), keeldusid selliste sekkumistega nõustumast.
Seega mõtles Obama administratsioon välja nipi: USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) lisas CO2 puhta õhu seaduses reguleeritavate saasteainete nimekirja, teades täiesti hästi, et CO2 ei ole tervisele kahjulik, vaid vastupidi, on Maal eluks hädavajalik. EPA kuulutas CO2 saasteaineks (!) “ohtliku leiu” abil, tuginedes argumendile, et CO2 soojendab Maad ja ohustab seeläbi ameeriklaste tervist. Selle põhjal andis amet välja arvukalt eeskirju mootorsõidukite, veoautode, söeküttel töötavate elektrijaamade ja tööstusrajatiste CO2-heitmete vähendamiseks.
Oma presidendiaja esimesel päeval, 22. jaanuaril 2025, teatas president Trump mitte ainult oma lahkumisest Pariisi kokkuleppest, vaid andis ka keskkonnakaitseagentuurile (EPA) korralduse “ohtlik leid” üle vaadata. 12. märtsil teatas EPA uus juht Lee Zeldin, et “ohtlik leid” tühistatakse, kuna CO2 saasteaineks kuulutamine on alates 2009. aastast Ameerika tarbijatele maksma läinud 1 triljon dollarit ja CO2 terviseriskide kohta pole mingeid tõendeid.
Esimesed autotööstuse leevendusmeetmed on avaldatud ja jõustuvad pärast asjakohaseid ärakuulamisi. Eeldatakse, et uued eeskirjad jõuavad USA kõrgeima kohtu, Ülemkohtu ette. Seal on nüüd 6:3 konservatiivne enamus, seega võib eeldada, et uued eeskirjad hakkavad kehtima.
Nüüd me mõistame, miks Porsche on otsustanud oma mudelipoliitikat muuta ja investeerib taas sisepõlemismootoritesse – isegi pärast 2035. aastat, mis on Euroopa sisepõlemismootoriga sõidukite lõpptähtaeg. 6. juunil kinnitas Porsche plaane viia oma sõidukite lõppmontaaž USAsse. USA on Porschele kõige olulisem müügiturg.
Samal ajal kui USA loobub CO2-d sisaldavate protsesside ja tehaste diskrimineerimisest, on Saksamaa kinnistanud oma lubadust saavutada CO2-heitmete nulltase aastaks 2045. 22. märtsil muutis SPD-roheliste-mustade enamus isegi põhiseadust (artikkel 143h), sätestades, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2045 ja et CO2-heitmete järkjärgulise kaotamise kiirendamiseks võib võtta 100 miljardit eurot erivõlga.
Liidupõhise konstitutsioonikohtu muudatust ei ole oodata, kuna liidupõhine konstitutsioonikohus tegi juba 2021. aastal väga kahtlase otsuse (vt Vahrenholt/Lüning, apellatsioonikaebamatu), mis nõudis Saksamaa CO2-heitmete vähendamist nullini aastaks 2050. Veelgi hullem on see, et SPD poolt valitakse liidupõhisesse konstitutsioonikohtusse nimetatud kandidaate peamiselt nende roheliste, kliimaaktivistlike kalduvuste põhjal.
See SPD ühekülgne kliimapoliitiline orientatsioon kohtab nüüd töösturite seas märkimisväärset vastuseisu. 3. juulil saatsid Ida-Saksamaa töönõukogud liiduvalitsusele avaliku kirja, mis vaevalt suudaks Saksamaa energiapoliitika läbikukkumist paremini kirjeldada.
„Lugupeetud rahandusminister, oleme keset kõige tõsisemat majanduskriisi pärast Teist maailmasõda. Ainuüksi eelmisel aastal kadus asendamatult vähemalt 100 000 tööstustöökohta. Viimase föderaalvalitsuse poliitilised lubadused „rohelise majandusime” kohta on vaid suits ja peeglid. Tegelikkus on see, et mitte kunagi varem pole nii palju häid töökohti ohus olnud kui täna.
Ainuüksi Saksamaal töötab energiamahukates tööstusharudes tublisti üle miljoni inimese – enamik neist IGBCE ja IG Metalli sektorites. Eriti Saksamaa energiapoliitikast on saanud üks ohtlikumaid riske meie majandusele ja selle majandusele.
Kui energiaüleminek on meie majandusele avatud südamega operatsioon, nagu mõnikord öeldakse, siis on see operatsioon seni olnud täielik läbikukkumine. Peame tunnistama: patsient on ohus surra operatsioonilaual…
Tuuma- ja söeenergia kahekordne järkjärguline kaotamine on muutnud Saksamaa sõltuvaks ebausaldusväärsest päikese- ja tuuleenergiast ning kallist gaasiimpordist. Me maksame selle eest hinda Euroopa kõrgeimate elektrihindadega. Meie elektrivarustus pole kunagi varem olnud nii kallis ja ebausaldusväärne. Need kõrged elektrihinnad pole mitte ainult sotsiaalselt ebaõiglased, vaid ohustavad nüüd ka meie majandust – ja seega ka meie õitsengut ja sotsiaalset rahu.”
SPD ei reageerinud. Milline SPD juhtkond küll on, et Ida-Saksamaa töönõukogude selline üleskutse ei kõiguta?
Samal ajal kui USA-s CO2-eesmärgid kaotatakse, jätkab Saksamaa vastupidist teed. Merzi koalitsioon on kinnitanud oma pühendumust Merkeli valitsuse poolt 2021. aastal algatatud ja „valgusfoori“ koalitsiooni poolt jätkatud kliimaneutraalsuse eesmärgile aastaks 2045.
Samal ajal kui Ameerika president on seadnud eesmärgiks tuumaenergia tootmise neljakordistamise 25 aasta jooksul ning lubanud söe- ja gaasielektrijaamade elektrienergia taaskasutamist, et rahuldada tööstuse ja andmekeskuste kiiresti kasvavat elektrienergia nõudlust, on SPD suutnud tagada, et sõna „tuumaenergia“ koalitsioonilepingus isegi ei mainita: ei mingeid uuringuid, ei olemasolevate tuumaelektrijaamade taaskäivitamist, ei mingit uut tuumatehnoloogiat Saksamaal.
Seevastu on CDU ja SPD pühendunud energia lõpptarbimise vähendamisele 45% võrra aastaks 2045. See tähendaks ulatuslikku deindustrialiseerimist ja dramaatilist heaolu langust.
Saksa poliitikutel puudub arusaam energia olulisusest majanduskasvu ja inimeste elu jaoks. USA energeetikaminister Chris Wright sõnastab, mida Saksa poliitikakujundajad peavad veel õppima: „Energia on mootor kõigele, mida me teeme. Kõigele. Energia ei ole ainult üks majandussektor; see võimaldab kõiki teisi sektoreid. Energia on elu.“
CO2 heitkogustega kauplemine viib deindustrialiseerimiseni
USA-s ei maksustata CO2 heitkoguseid kvootide kaudu, välja arvatud üksikud osariikide eeskirjad Californias ja Oregonis. See teeb tööstusliku elektrienergia hinnaks USA-s 3–4 senti kWh kohta. Euroopas arvestatakse iga elektrijaamade, tööstustegevuse, lennunduse, laevanduse või eramajapidamiste poolt emiteeritud CO2 tonni eest CO2 heitkoguste kvoodi maksumust. Tööstuse jaoks on see praegu umbes 70–80 eurot/t CO2 ja majapidamiste jaoks 55 eurot/t CO2.
Kodanikelt ja tööstuselt võetud raha jõuab kliimamuutuste fondi. Sellest fondist kasutatakse praegu 20 miljardit eurot päikese- ja tuuleenergia rahastamiseks, kui elektrihinnad börsil langevad alla fikseeritud soodustariifi – peaaegu iga päev suvel lõuna ajal. Seda elektrienergia ületootmist, mida keegi ei saa kasutada, subsideeritakse seega miljardite ulatuses, isegi kui see antakse välismaale ära.
Euroopa CO2 kvootidega kauplemise süsteem, mida ei eksisteeri ei USA-s ega Hiinas, suurendab tohutult meie elektrienergia hinda. Pärast tuumaenergia järkjärgulist kaotamist peavad söe- ja gaasiküttel töötavad elektrijaamad üha enam töötama näiteks öösel, kui päike ei paista, või 120 päeval, kui tuult peaaegu pole.
CO2-kvoodid on seega peamine põhjus, miks Saksamaa tööstusliku elektri hinnad on kaks kuni kolm korda kõrgemad kui USA-s. Sellele lisanduvad taastuvenergia laienemisest tulenevad võrgukulud, mis ulatuvad mitmesaja miljardi euroni.
Järgmine näide illustreerib tööstusliku elektri hinnatõusu mõju ettevõtetele. Võtame toote põhimaterjalide tööstusest, mille energiakulude osakaal on 10%. Kuna energiakulud (ka gaas on USA-s oluliselt odavam) on kolm korda kõrgemad kui USA-s toodetud tooted, on Saksamaalt pärit toode 20% kallim. Kui kaua suudab ettevõte seda lisakoormust kanda? Mitte eriti kaua, nagu näeme energiamahuka tootmise langusest Saksamaal alates 2021. aastast.
Konkurentsivõimeliste elektri- ja gaasihindade vahe USA-s ja Saksamaal jätkab suurenemist. Pole vaja palju kujutlusvõimet, et mõista, et USA on taasindustrialiseerimise äärel ja et Saksamaa, seistes silmitsi vankumatu kliimapoliitikaga, võib oodata oma tööstuse kokkuvarisemist. CDU ja SPD koalitsioonileping soodustab jätkuvalt Saksamaa tööstuse hääbumist.
Lõppude lõpuks ei mõjuta tööstust ja ühiskonda ainult CO2 kvootidega kauplemine. Lisaks kvootidega kauplemisele on puna-rohe-must keskvalitsus välja töötanud hulga individuaalseid eeskirju. Nende hulka kuuluvad autode CO2-pargi piirangu reguleerimine, miljardite jagamine täiesti ebavajalike toetustena taastuvenergiale (päike ei saada arvet) ja päikesepaneelide või soojuspumpade kohustuslikuks muutmine katustel. Õnneks on professor Manuel Frondel välja arvutanud, kui palju need keskvalitsuse üksikud määrused meile maksma lähevad: uute sõidukite CO2-heite standard maksab 950 eurot/t CO2, EEG toetused 150 eurot/t CO2 ja söe järkjärguline kaotamine 464 eurot/t CO2 – see korrutab Euroopa kvoodi hinna umbes 70–80 eurot/t CO2.
Kodanikud ei taipa, et need elektrienergia sektori lisakulud, mida Saksamaa endale uhkusega kehtestab, ei vähenda ELi tasandil ühtegi tonni CO2. Kuna Saksamaa säästab rohkem CO2, kui Euroopa kvoodisüsteem nõuab, vabastatakse kvoodid, mida teised Euroopa ettevõtted kasutavad suurema CO2-heite tekitamiseks. See tähendab, et meil Saksamaal on miljardeid tarbetuid kulutusi, mille CO2-mõju on null.
Pärast CO2-pöördepunkti USA-s on Pariisi leping aegunud.
USA paiskab õhku umbes 13% ülemaailmsest CO2-heitest. Kuna USA lahkus Pariisi kokkuleppest, tekib küsimus, kes jääb vastutavaks Pariisi kokkuleppe täitmise eest. Leping vabastab arengumaad kõikidest CO2-heite vähendamise kohustustest. Hiina, uus majanduslik suurvõim, loetakse ÜRO reeglite kohaselt arengumaaks. Venemaa ei osale, samuti mitte USA ja Argentina.
Ainult tööstusriigid – EL, Kanada, Lõuna-Korea, Austraalia, Jaapan, Uus-Meremaa ja Inglismaa – on võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitkoguseid. EL moodustab 6,4% ülemaailmsetest CO2 heitkogustest, samas kui ülejäänud tööstusriigid moodustavad 7,1%. See tähendab, et 86,5% ülemaailmsetest CO2 heitkogustest võib Pariisi kokkuleppe kohaselt jääda samaks või, nagu Hiina ja India puhul, jätkata takistamatut kasvu.
Saksamaa eesmärk on 2045. aastaks säästa 500 miljonit tonni CO2. See vastab India ja Hiina CO2 heitkoguste suurenemisele kahe aasta jooksul. Saksamaa teel CO2 nullheite poole 2045. aastaks lahkub kogu tootmine Saksamaalt. Kui seda kasvatatakse USAs või Hiinas, suurendab see seal CO2 heitkoguseid kahekordselt (USA) või neljakordselt (Hiina).
Saksamaa poliitika järgib selektiivset kliimateadust
Saksamaa ja Euroopa järgivad ÜRO juhitud kliimateadust, mis marginaliseerib kriitikuid, kellel on erinevad järeldused CO2 olulisuse kohta kliimamuutustes. USA lubab nüüd esimest korda ÜRO kliimateaduse suhtes kriitilistel teadlastel sõna võtta. Donald Trumpi ja tema energeetikaministri auks tuleb öelda, et nad on andnud ruumi teadlaste allasurutud seisukohtadele.
Isegi oma esimesel ametiajal püüdis Trump julgustada kriitikuid ja paanikatekitajaid debatti pidama: PUNANE kriitikute meeskond pidi debattima SINISE paanikatekitajate meeskonnaga. ÜRO paanikatekitajad lükkasid selle tagasi: teisitimõtlejatega ei debateerita.
2025. aasta märtsis tellis USA energeetikaminister Chris Wright sõltumatult ekspertide komisjonilt praeguse kliimateaduse kriitilise hindamise. ÜRO poolt välja jäetud teadlased prof Judith Curry, prof Ross McKitrick, prof John Christy, dr Steven Koonin ja dr Roy Spencer esitasid selle aruande juuli lõpus.
Aruanne on lugemist väärt ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed kliimapoliitikale kogu maailmas. Loomulikult kinnitavad teadlased, et viimase 150 aasta jooksul on toimunud soojenemine. Loomulikult kinnitavad teadlased CO2 teatud soojendavat mõju. Samas näitavad nad ka, et mudelid, mis näevad viimase 150 aasta soojenemise põhjusena ainult CO2-d, on sobimatud, kuna need ei kajasta õigesti temperatuurimuutuste põhjuseid viimase 25 aasta jooksul.
Viimase 25 aasta soojenemise on põhjustanud peamiselt suurenenud otsene päikesevalgus läbi pilvede ja vähem CO2 kasvuhooneefekt. Ennekõike osutavad teadlased CO2 positiivsele mõjule, mis on viinud rohelisema Maani, millel on märkimisväärselt positiivsed tagajärjed maailma toiduga varustatusele.
Lisaks lükkavad nad ümber korduvad narratiivid väidetava põua, tugevate vihmasadude, orkaanide, tornaadode, metsatulekahjude jms sagenemise kohta. Vastupidiselt enamikule meediakajastustele ei näita nende andmed äärmuslike nähtuste sagenemist. Aruanne on saadaval veebis. USA energeetikaminister on kutsunud teadusringkondi üles kommentaari andma.
Kõik, kes näevad Saksamaa langust roheliste-punaste-mustade kliimapoliitika tõttu ja soovivad seda muuta, peavad seda raportit lugema. Pärast 150-leheküljelise lugemist tunnete end paremini ja olete hästi varustatud, et kaitsta end pooltõdede, skandaalide ja hirmu õhutamise eest, mida ZDF, ARD, Spiegel, FAZ, Süddeutsche Zeitung ja dpa iga päev levitavad.
(Eesti on selles küsimuses samadel seisukohtadel, mis Saksamaa).
Fritz Vahrenholt
Allikas: reitschuster.de