17.08.2025
Mart Helme
EKRE aseesimees, ajaloolane Mart Helme ütles Donald Trumpi ja Vladimir Putini Alaska kohtumist kommenteerides, et tegemist on globaalses mõistes väga murrangulise punktiga.
“Liberaalid on täna muidugi täielikus paanikas ning püüavad asja näidata kõverpeeglis nagu Trump oleks seal lüüa saanud ning, et Putin on Trumpi üle kavaldanud,” ütles Helme, “seletatakse, et Trump oleks justkui sundseisus ning kõiki oma asju valesti teinud. Näed, et ähvardas küll Venemaad sanktsioonidega, aga vaat, sanktsioone ei tulegi.”
Helme: “Tegelik seis on see, et praegu piirdutakse suusõnaliste kokkulepetega ning kogu Euroopa sõjapartei ja Ukraina president Zelenskõi on pandud selle fakti ette. Neile saadetakse konkreetne sõnum, et kui nüüd rahulepingut ei tule, siis vastutavad nemad. Trump ütles, et tema andis parima, Putin oli nõus kohtumisteks ja kokkulepeteks, nüüd on Zelenskõi ja eurooplaste asi ka nõus olla.”
Helme lisas, et ühtlasi antakse mõista, et kui Euroopa ja Ukraina võimaliku kokkuleppega nõus ei ole, siis Trump pühib sellest sõjast, millele tema eelkäija Joe Biden kaasa aitas, käed puhtaks ja siis tehku Putin, mida tahab. Sel juhul jääbki vastutajaks “Euroopa sõjapartei” – kui tahate sõdida, siis sõdige üksi!
“Trump on edastanud ka signaali, et tulemas on kolmepoolne kohtumine: tema, Putini ja Zelenskõi. Kui seda ei tule, siis jääb Zelenskõi oma Euroopa toetajatega Putini vastu üksi ja see tähendab tema lõppu ning Ukraina hävingut,” rääkis Helme. “Trumpi ja Putini ühisnimetajaks on mõlema viha globalistide vastu ning on otsustanud nende liberaalse poliitika erinevatel põhjustel hävitada. Alaskal ei räägitud kindlasti ainult Ukrainast. Ilmselt on saavutatud kokkulepe Arktika jagamisel. Ei Venemaa ega Ameerika ei taha, et Hiina hakkaks Arktikat kasutama, samas on häid suhteid Hiinaga vaja mõlemale. Seepärast on sõlmitud suusõnalised kokkulepped, mida hoitakse teatud ajani vaka all. Sõnagi ei räägitud ei NATO-st, ega Hiinast, vähemalt ei ole selle kohta midagi avalikkusele öeldud. Ameerika ei näe NATO-t enam enda instrumendina. NATO on külma sõja instrument ja Ameerikal on vaja langetada otsus, kas NATO-t saab kohaldada uues olukorras, või tuleb ta teha ümber. Pigem vajavad ameeriklased Kesk-Euroopat sanitaarkordonina.”
Ta lausus, et ameeriklaste jaoks on variant ka täielik isolatsionism, kus nad üldse muu maailma asjadest väga ei huvitu ja Putin andis mõista, et on valmis arutama julgeoleku tagatisi nii Ukrainale kui Euroopale. “Sellega saadeti signaal, et kokkuleppe saavutamisel annavad venelased tagatised, et ei ründa alles jäävat osa Ukrainast, aga ka mitte näiteks Poolat või Baltimaid. Tõenäoliselt tehti suuline kokkulepe, mis hiljem kuidagi vormistatakse, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel saavad ameeriklased mingisuguses ulatuses majandusliku ligipääsu, seal on nii kivisütt kui muldmetalle,” selgitas ta.
Helme sõnul ei ole kahtlust, et räägiti ka Kaukaasiast, kust türklased suruvad venelasi välja. Samuti Kesk-Aasiast, kus türklased koos hiinlastega valmistavad venelastele peavalu. Kindlasti arutati suuri globaalseid teemasid, aga neid ei saa lukku lüüa ilma teiste globaalsete tegijatega. Ka siin hoitakse eetrivaikust.
Helme: “Vaikus on kõrvulukustav ja seejuures väga kõnekas! See vaikus kõneleb maailma jagamisest, mis käib. Euroopa on siin lükatud täielikult äärealale. Need on spekulatiivsed järeldused, aga kõnekas on, et pressikonverentsil ei vastatud küsimustele.”
Mis puutub läbirääkimiste kohavalikut ehk Alaskat, siis siin on omad sümbolid. Alaska kuulus kunagi teadupärast venelastele, aga nad müüsid selle ameeriklastele. Võibolla, et neil on seoses sellega veel mingil määral emotsionaalne side. Putin käis kohtumise raames Alaskal ka Vene lendurite haudadel lilli panemas. Helme: “Sellega näidati et ameeriklased ja venelased on ühiselt Teise Maailmasõja ajal sõdinud ning neisse haudadesse on maetud ka Vene sõdurid, kes hukkusid ühisoperatsioonil jaapanlaste vastu. See on sümbol mõlemale poolele.”
Helme rõhutab üle, et kohtumise kõige tugevam signaal on see, et need kaks liidrit et nad ajavad asju kahekesi, et nad ei vaja makroone ja starmereid, et nemad ise lepivad kokku ja ülejäänud maailm võtku see lihtsalt teadmiseks. “See on väga murranguline punkt praegu,“ märkis Mart Helme.
Juba enne seda ajaloolist kohtumist ennustas Helme, et seal veel maailma ära ei jagata, küll aga kombitakse – see on ettevalmistatav kohtumine.
Lisaks Ukraina sõja võimalikule lõpetamisele räägitakse seal ka teistel olulistel teemadel, millel võivad olla veelgi globaalsemad tagajärjed.
“Alaska kohtumisel ei plaanita mingite dokumentide allakirjutamist, mis näitab, seda et kumbki pool pole päris veendunud, mis selle kohtumise resultaat olema saab,” ütles Helme. Ta lisas enne kohtumist, et Euroopas pole enam ühtegi suurriiki, Euroopa majandus ja demokraatia on stagneerunud.