“Aktuaalne Kaamera” või “Vremja”, suurt vahet enam pole

Sotsiaalmeedias kirjutatakse sarkastiliselt ühest uuest õudusfilmist, mis pidavat olema väga hea, kui vaadata seda närvide rahustamiseks pärast ERR-i uudistesaadet “Aktuaalne Kaamera”.

“Aktuaalset Kaamerat” on juba pikka aega võrreldud Nõukogude aja keskse uudistesaatega “Vremja” ja mitte ainult sellepärast, et mõlemad on või olid eetris kell 21. Võrdlus on õige ka seetõttu, et mõlemad saated edastavad mitte tõde, vaid riiklikku ideoloogiat ja propagandat.

Kui ERR-i korrespondent Mari-Ann Rohemäe andis ülevaateid USA valimistest, ütlesid mõnedki asjatundjad, et need on nagu Demokraatliku Partei pressiteated. Ideoloogiline kallutatus on ERR-is väga tuntav.

Teine “Aktuaalse Kaamera” ühisosa “Vremjaga” on see, et ta kujundab üheülbalise mõtlemisega inimesi, nii et on olemas juba mõiste “Aktuaalse Kaamera vaataja”. See on ideoloogiliselt ajupestud ja väljakujundatud meediatarbija, kelle maailmavaade on… ERR.

Teles jooksis üks sari Eesti väikesaartest. Ühel saarel vesteldi kohaliku eaka kalmistuvahiga, kes ütles, et maailma asjust saab ta ülevaate just “Aktuaalsest Kaamerast”. Kui talt küsiti poliitika kohta, vastas naine umbes nii, et kõik on hästi, ainult EKRE ja Trump on pahad.

Eesti ajakirjandus on muutunud saastaajakirjanduseks. Maailmas võitlevad kümned reporterid eluga riskides sõnavabaduse eest, Eestis aga on nad saanud osaks riiklikust propagandast ja saavad “bonniere” ühiskonnakriitikute materdamise eest, nagu näiteks Martin Laine. Teised tegelevad “faktikontrollides” arvamuste paljususe tsenseerimisega. Riigi repressiooniaparaat kaitseb neid, varustades samas oma ketikoeri kompromiteeriva materjaliga nende kohta, kes veel sõnavabadust julgevad kasutada.

Sõnavabadus on või ei ole. Vaenukõneseadust võib küll kaitsta ja põhjendada, aga suid sulgeb see igal juhul. Paraku toetavad vanglakaristusega repressioone isegi Eesti inimõiguslased (!), veel enamgi, nad lausa nõuavad kohut ja trelle. Riiklik süsteem aga lämmatab sõnavabadust vaiksemalt, varjatumalt ja rafineeritumalt.

Ka “Aktuaalne Kaamera” osaleb selles.

Uued Uudised

Lisatud poliitikavaatleja Taivo Sepa kommentaar:

“Saksa ajakirjanik Boris Reitschuster on üritanud uurida nähtust, et miks inimesed lasevad ennast nii kergelt mõjutada. Selgub, et enim lasevad mõjutada just nn. kõrgelt haritud inimesed.

Põhjus on selles, et nad on harjunud usaldama ainult valituid infoallikaid. See on akadeemiline oskus, mis on neile sisse programmeeritud – kõik on kirjas usalduse pälvinud kirjanduses või muus allikas.

Kindlasti olete kõik kohanud kommentaare vastuseks, et kust pärineb see või teine info? See, kas infot tasub üldse arutada, ei ole oluline, oluline on, kes selle info on kirja pannud.

Aga just see teebki nad haavatavaks valeinfole, sest nad usaldavad allikaid, mida kontrollivad valitsused. Talupojatarkust nad ei kasuta, seda kasutab rohkem lihtrahvas, kes teeb järeldusi selle järgi, mida ta näeb, kuidas protsessid arenevad, pannes need kokku.

Ja nii ongi AK rahvas tekkinud, sest see on allikas, mõnele ainus, mida usutakse. Mõtlemata sellele, et sealt kogu manipulatsioon ju tulebki. Isegi korduvalt manipulatsiooni ja valega vahele jäänud allikad nagu Delfi, ei tekita neis küsimusi. Seal kirja pandu tundub tõena, mida isegi ei vaevuta enam kontrollima.

Paneme lisaks selle, et kõik manipuleeritava haritlase sõbrad on samas AK parteis, siis tekib lihtsalt vajadus kuuluda karja. Karja, kes põletas keskajal nõidu, kuna lihtsalt peavool ütles nii vaja olevat.”

Tsensuur ajakirjanduses.