Valdav enamus ei ole peaminister Kristen Michali tegevusega jätkuvalt rahul, kusjuures kriitilisus on kasvamas, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös iga kuu korraldatud küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal arvab 20 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 76 protsenti vastajatest leiab, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. 15 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 68 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Reformierakonna liider Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.
Veel kuu aega tagasi andis valitsue tööle kiitva hinnangu 22 protsenti ning laitva 71 protsenti vastanutest. Peaministri suhtes olid kuu aega tagasi kiitval seisukohal 18 protsenti ja rahulolematud 62 protsenti vastanutest.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul on peaministri ja valitsuse tegevuse heakskiit langenud ning on nüüd alates 2021. aasta lõpust, mil seda küsimust küsima hakati, rekordiliselt madalal tasemel.
“Peaministri tegevuse kiidab heaks üksnes 15 protsenti valijaskonnast ning vaid 20 protsenti valijaskonnast arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi. Nii madal pole see nendes küsitlustulemustes varem olnud. Ning teistpidi vaadatuna – 76 protsenti valijaskonnast arvab, et valitsus teeb oma tööd halvasti, ning 68 protsenti valijatest ei kiida peaministri tegevust heaks,” märkis Mölder.
“Tõsi, see viimane näitaja oli Kaja Kallase viimase valitsuse ajal veel kõrgem ning valijatel on püsinud teatud otsustusvõimetus praeguse peaministri tegevuse suhtes,” lisas Mölder.
Ta tõi esile ka, et 17 protsenti valijatest ei oska öelda, kas nad kiidavad või ei kiida peaministri tegevust heaks. “Eesti valitsemiskriis, mida näitavad valijate negatiivsed hinnangud valitsuse, valitsuserakondade ja peaministri suhtes, seega jätkub,” lisas Mölder.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 11,6 ja Eesti 200-t 2,7 protsenti küsitletutest.