31. augustil täitub 31 aastat päevast, mil Eesti pind sai lõplikult puhtaks Venemaa okupatsioonivägedest. „Tänu sellele, et Raul Mälk, mina ja teised tollased delegatsiooni liikmed võitlesid sõna otseses mõttes küünte ja hammastega, et saavutada positiivset tulemust, võib Michal siin plõksida Kremli jutupunktidest, aga temal ei ole Vene vägede väljaviimisega mingit puutumust,” ütleb EKRE poliitik Mart Helme, kel oli toona välisministeeriumis Venemaa, SRÜ ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide büroo juhataja ning kuulus Eesti-Vene läbirääkimiste delegatsiooni koosseisu. mida juhtis asekantsler Raul Mälk. Nende pingeliste läbirääkimiste tulemusel sõlmiti nn juulilepingud ning vaba Eestist lahkus septembriks viimane okupatsiooniväe sõdur.
Pinged olid teravalt õhus, kõigepealt sõimas tollane Venemaa asevälisminister Krõlov meid peaaegu, et “matte” kasutades läbi, ütleb Mart Helme meenutades läbirääkimisi president Lennart Meri ja Boris Jeltsini vahel. Mart Helme küsib nüüd retooriliselt, et mida on Kristen Michalil ja teistel Reformierakonna broileritel ette näidata, kui plõksivad kremlimeelsusest. “Michal ei ole Vene vägesid aidanud Eestist välja viia, mina olen,” märgib Helme.
Vene väed hakkasid tükkhaaval Eestist lahkuma juba pärast Eesti taasiseseisvumist. Lõpliku mineku kindlustasid aga 1994. aasta 26. juulil Moskvas allkirjastatud nn juulilepped, mille sõlmisid president Lennart Meri ja Venemaa president Boriss Jeltsin. Moskvasse sõidu eel polnud olemas ühegi dokumendi projekti, ega isegi mitte seisukohti, milliste tulemusteni peaks venelastega jõudma. Ainus, mida täpselt teati, oli kohtumise kuupäev ja kellaaeg kell kolm pärast lõunat. Jeltsini ja Meri kohtumine kestis vaheaegadega viis tundi.
1994. aasta suveks oli enam kui 550 sõjaväeobjektist jäänud Eestisse üksikud sõjaväebaasid umbes 7500 sõjaväelasega. lepingu järgi kohustus Venemaa Föderatsioon viima oma väed Eesti Vabariigist välja 31. augustiks 1994.