12.09.2025
Teksaslannad palvetavad Charlie Kirki pere eest. Palvetest aga võib väheks jääda, sest see, mis juhtus, ongi sõda.
Maailma šokeeris teade, et Ameerikas lasti maha pereisa, paremaktivist Charlie Kirk. Jah, see on šokeeriv oma julmusega, raevu väljendamisega rahva silme all, aga see pole enam šokeeriv selles osas, et läänelik ühiskond astubki kodusõdade ajastusse, see on iga päevaga üha enam silma torkav reaalsus.
Lääne ühiskond polariseerub. Brexit läks läbi enam-vähem fifty-fifty seisus eraldumise kasuks. Trumpi ja Bideni duell on käinud Piibelehe ja Vestmanni taktis. Türgis on Erdogani ja opositsiooni seis umbes pooleks. Poolas on valimised olnud kord konservatiivide, kord äärmusliberaalse Kodanikuplatvormi kasuks. See on polariseerumine, kus stabiilsust ei saagi olla, sest allajäänul on tugev seljatagune, et võitjat destabiliseerida.
Erinevus ei rikasta, seda tõestab liberaalne Lääne ühiskond ise. Liiga palju on sinna kuhjunud vastuolusid, sealhulgas traditsioonilised väärtused versus marksistlikud uusväärtused ning põlisrahvas versus sisserändajad. Sisserände puhul on tegu kultuurisõjaga, enamik tulijaid on täiesti teisest keskkonnast ja nad ei tule praeguse meeletu massiga mitte sulanduma, vaid koloniseerima. Lääne enda väärtustes aga vastanduvad traditsiooniline perekond ning homod ja transsoolisus pluss marufeminism ja seal ei saagi kompromissi tulla, eriti kui uusvõrdsust luuakse jõumeetoditega marginaalsete vähemuste kasuks.
Vägivald tekib ikkagi “uusväärtustest”. Lääne-Euroopa vägivald tuleb ka islamismist – ega muidu ela Prantsusmaa pidevalt kõrges ohutasemes. Nüüd on esile kerkinud uus probleem, transvägivald, kus sugu muutnud inimesed pole saanud õnnelikuks, nagu neile lubati, ja maksavad ühiskonnale kätte. Ilmselt suunatakse see vägivald mitte nende vastu, kes neile ekslikke ootusi pakkusid, vaid nende vastu, kellele transud lihtsalt ei meeldi.
Kuigi Läänes viidatakse alati paremäärmusluse ohule, on suurim probleem siiski vasakäärmuslased. Miks? Sest nende vägivalda soositakse riikliku ideoloogia tasemel. Saksamaal, Prantsusmaal ja mujalgi rünnatakse parempoliitikuid just seetõttu, et riik on ametlikult nad lindpriideks kuulutanud ja andnud seega väljaütlemata loa neid tappa. Kui tapetakse AfD poliitik, võib Merz teo hukka mõista, aga ta on teatud moel andnud selleks indulgentsi. Saksamaal kohtu all olevad vasakäärmuslased käisid koguni Budapestis inimesi peksmas, aga kuriteo sooritamiskoha järgsele riigile neid välja ei anta.
Teiseks on vasakpoolsed paljudes riikides võimul ja tugevad, marksismi levikut on hoolega soositud ja nad on loonud endale Antifa tüüpi rünnakrühmad, aga terrorisminimekirjades neid pole. Samas on islamistid neile paljudes kohtades liitlased. Ja ärgem unustagem: marksistid tahavadki revolutsioonilist situatsiooni, neile ongi vägivalda ja barrikaade vaja.
Paremäärmusluse kuriteod on praegu küll väga väikesed ja nõrgad, neid lihtsalt puhutakse suureks. Saksamaal vahistati suure kisaga rühm neid, kes tahtsid keisririiki või midagi sellist taastada, paraku olid nende tegemised rohkem naljanumber.
“Paremäärmuslasi” kardab liberaalne ühiskond ennekõike seetõttu, et nad võivad algatada rekonkista islami vastu ja see on reaalne oht. Islam võtab Euroopat üle, islamikolonisatsioon on juba väga tugev, eriti Suurbritannias, Rootsis peab sisserändetaustaga maffia sõda riigi vastu, ja see on kõik on tekitanud vastupanuliikumise, seda aga jõuga enam maha suruda ei saa, konfrontatsioon on liiga tugevaks lastud minna. Kõik AfD-d, Rahvuskogud, Reform UK-d, EKRE-d jne võib vanglatesse kinni panna, aga sõda islamiga ei jää tulemata. Nagu ei jää tulemata sõda marksistliku ja konservatiivse maailmavaate vahel.
Eestis valmistab siseministeerium samuti ette mingit terrorismiennetamise eelnõud ja selles on sees kohustuslikud “paremäärmuslased” mingi noormehe leigete tegude baasil, ning reaalne islamiäärmuslus. Välja on jäetud kaks ohtu: putinistid ja äärmusvasakpoolsed, ilmselt teadlikult. Ometigi on venemeelsed eriti suur oht, nagu ka venelaste ja ukrainlaste kokkupõrge. Vasakäärmuslasi võib näha tõrvikurongkäigu ajal, kui kusagil on väljas agressiivne karjuv ja kiljuv kamp, kes on võimeline astuma otsekonflikti ning võtma maast virutamiseks kivi või kratsima silmad peast. Ka hiljutine Palestiina-meelne meeleavaldus oli selline, et juudisümboolikaga inimesel poleks soovitanud sinna lähedale sattuda.
Vastukajad Charlie Kirki tapmisele näitavad, et suur mass vasakmõtlemisega inimesed kiitis selle hoopis heaks, seega võib oodata vasakterrori süvenemist, marksistid hakkavadki omi muresid lahendama stalinlikult: pole inimest, pole probleemi. Äärmusluse ja terrorismiga võideldakse liberaalses ühiskonnas ideoloogilisel alusel, on “võõrad” ja on “omad” terroristid, viimased saavad tegelikkuses karistamise asemel turgutust.
Me võime tahta või mitte, aga liberaalne demokraatia on läbi kukkunud, ta on loonud sõjaolukorra, kus täristada võivad nii Venemaa kui ka islamism ja Marx.
Ja Eesti Päevalehe juhtkiri sisuliselt kiidab vasakäärmuslaste tegu, mis näitab polariseerumist ka Eestis. Nagu ka sotsiaalkindlustusameti töötaja Liis Seeme, kes arvab, et Charlie Kirk “ise küsis seda.”
Uued Uudised