12.09.2025
Nad tegid seda jälle…
Alles tõi Riigikontroll välja selle, et kaitseministeeriumis valitseb korralagedus, nüüd selgub, et ka Karmen Jolleri juhitav sotsiaalministeerium ei saa millegagi hakkama. Peale rõõmustamise Ameerika poliitaktivisti tapmise üle, mis tuli sotsiaalkindlustusametist ametniku Liis Seeme poolt.
BNS kirjutab: “Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium ei täida seadusest tulenevat kohustust tagada erihoolekandeteenuseid psüühikahäiretega inimestele leiab riigikontroll.
Ehkki erihoolekande eelarve osakaal valitsussektori tegevuskuludest on püsinud, pole see taganud kättesaadavust, sest abivajajate arv kasvab. Valitsus ja riigikogu on probleemidest aastaid teadnud, kuid otsusteni, mis tooksid kaasa muutusi, pole jõutud.
Riigikontroll otsis ülevaates vastust küsimusele, kas riigi korraldatud erihoolekandeteenused on kättesaadavad. „Lühike vastus on ei,“ tõdes riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
„Intellektipuudega ja psüühikahaigustega inimestele mõeldud teenuskohtadest on suur puudus, inimeste arv erihoolekandeteenuste järjekorras on aastatel 2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Seejuures on järjekorrad ebamõistlikult pikad, ooteaja mediaanpikkus ulatub eri teenuste puhul 14 kuust kuni 53 kuuni,“ lisas ta.
Pikimad järjekorrad on ööpäevaringsetele teenustele, mis on mõeldud suure toetusvajadusega inimeste jaoks ja kuhu tavajärjekorras ootaval inimesel ei pruugi praeguse olukorra jätkudes olla võimalik eluaja jooksul pääseda.
Puuetega ja psüühikahäiretega inimeste esindusorganisatsioonid kirjeldasid riigikontrollile mitmeid juhtumeid, kus inimesed peavad sobiva koha leidmiseks läbima aastatepikkuse katsumusrohke teekonna. Näiteks ei õnnestunud autismispektrihäirega noorele täiskasvanule nelja aasta jooksul sobivat teenuskohta leida.
Samas on asjaajamine ja suhtlus ametiasutustega peredele sageli katsumuseks, mistõttu on teenuse saamiseks kaasatud isegi õigusabi. Kui kõige sobivamaks teenuseks on autismispektrihäirega inimestele mõeldud ööpäevaringne erihooldusteenus, kuhu tavajärjekorra alusel pole näha lootust kohta saada, otsivad pered abi juba välismaalt.
„Riigi kohustuste täitmata jätmisega ei tohi ära harjuda,“ toonitas Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Ei ametiasutused ise, aga kindlasti mitte inimesed ja nende lähedased – nõudlik tuleb olla.“
Olukorras, kus riigil raha napib, tuleb riigi seadusjärgsete kohustuste täitmine prioriteediks seada ning suunata abi suurima abivajadusega inimestele, et minimeerida võimalikku kahju. Sotsiaalkindlustusamet ega sotsiaalministeerium pole aga selleks lahendusi leidnud.