15.09.2025
Talent päikeseluisest Bangalorest on juba Jõhvi poole teel.
Rahakülv igas võimalikus suunas jätkub, Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) otsib 900 000 eurose hankega partnerit, kes aitaks neil Brasiiliast, Mehhikost, Rootsist, Hispaaniast, Saksamaalt ja tont teab kust veel nn talente Eestisse tööle meelitada.
Siiani on jäänud mulje, et euroliidu alusväärtus tööjõu vaba liikumine on tasuta. Enam ei ole tasuta. Tööjõud mõistagi Eestisse tulla ei taha ja põhjused on meile ka ilma 900 000 maha viskamata selge – palgavaesus, halb kliima ja pooletoobiste valitsus oma nõmedate maksude ja kliimaga.
Geeniuste ja talentide maaletoomist on ennegi üritatud, Work in Estonia portaali avas EAS 2015. aastal, toona keskenduti Soomest IT-spetsialistide Eestisse toomisele, sihtgrupiks Nokiast koondatud töötajad. Midagi ei juhtunud, sest Eesti nutune palgatase ajas Nokia töötud lihtsalt naerma.
Ei tule ka sellest meeleheitlikust jamast midagi head, kõige vähem talente. Kõikvõimalikud asjapulgad peavad oma kontorites midagi tegema, probleem on mõistetav, muidu on piinlik palka vastu võtta. Aga milleks talendid, kes lihtsalt ei tule? On ka jõukohasemaid väljakutseid.
Võib EISA akna peal moblaga vilgutada, võib ka kella tiksuma panna, võib vastaval internetileheküljel tõsise näoga väita, et talenti täis eesti metssiga poegib 20 korda aastas. Väga viisaks poegimisprojekt, maksab ehk ainult 200 000 ja mõni loll ikka kuskilt kaugelt maalt seda ilmaimet vaatama tuleb.
No ja kui välismaalane juba kohal on, siis pole midagi lihtsamat, kui ta täis joota ja kas pommivabrikule, mõnele sigalale või Kasela galeriile maha müüa, oleks huvitav seda veidrikku oma silmaga vaadata.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 15.09.2025